Eesti
Filtreeri
Eesti kulutab pensionideks ja toetusteks ELis kõige vähem
Viimane võimalus liituda pensioni II sambaga või vahetada fonde
Soome pension tõusis üle 17.000 krooni
1965-1967 aastatel sündinutel viimane võimalus liituda kogumispensioniga
Hansapank investeerib üha enam pensionifondide raha Venemaale
Õige pensionifondi valik määrava tähtsusega
Teise samba pensionifondid toovad pankadele hästi sisse

Enamikul kaks netopalka koos

28.01.05 Äripäev

Nii esimeses kui ka teises liitumisvoorus kohustusliku pensionisambaga ühinenud inimestel on kogunenud raha pensionikontole juba kahe netopalga ulatuses.

Täpsemalt peaks esimeses voorus liitunutel paari kuu pärast juba kvartali jagu raha kontol olema. Vaikselt on raha kogunenud ka kolmandas liitumisvoorus (enne 2003. aasta novembrit) liitunutel. Neil on pensioniraha koos ligi netopalga jagu. Eelpool tutvustatud arvutuskäik käib nende liitunute kohta, kes on olnud kogu pensionikogumise aja tööga hõivatud ning kelle palk on püsinud stabiilne.

Edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2 + 4% brutopalgast). Raha fondi laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 18. jaanuar). Lihtsuse mõttes oleme arvestanud, et inimene saab iga kuu täpselt 600 kr eest osakuid. Õigupoolest saavad pensionikogujad alates sellest kuust endale osakuid kogu raha eest, kuna osakuid lastakse nüüdsest välja täpsusega kaks kohta pärast koma.

Samas oleme arvestanud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasudega, mistõttu veidi kehvemas seisus on suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid. Tegelikult kõigi kohta enam nii öelda ei saa. Näiteks suhteliselt suurte teenustasudega ERGO pensionifondid on tabelis tõusnud küllalt arvestatavate kohtadeni.

Äripäev