Eesti
Filtreeri
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga
Pensionifondide investeeringud Eestisse kasvasid hüppeliselt
II samba täiendavad sissemaksed viisid riigikassast 227 miljonit eurot
Pensionifondide tootlus jäi mullu kehvaks
Rahandusministeerium: Pensionifondide tasudest
Euroametnike pensionikassal näpud põhjas
Iga kolmas inimene ei tea, kui suureks kujuneb tema pension

Enamikul kaks netopalka koos

28.01.05 Äripäev

Nii esimeses kui ka teises liitumisvoorus kohustusliku pensionisambaga ühinenud inimestel on kogunenud raha pensionikontole juba kahe netopalga ulatuses.

Täpsemalt peaks esimeses voorus liitunutel paari kuu pärast juba kvartali jagu raha kontol olema. Vaikselt on raha kogunenud ka kolmandas liitumisvoorus (enne 2003. aasta novembrit) liitunutel. Neil on pensioniraha koos ligi netopalga jagu. Eelpool tutvustatud arvutuskäik käib nende liitunute kohta, kes on olnud kogu pensionikogumise aja tööga hõivatud ning kelle palk on püsinud stabiilne.

Edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2 + 4% brutopalgast). Raha fondi laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 18. jaanuar). Lihtsuse mõttes oleme arvestanud, et inimene saab iga kuu täpselt 600 kr eest osakuid. Õigupoolest saavad pensionikogujad alates sellest kuust endale osakuid kogu raha eest, kuna osakuid lastakse nüüdsest välja täpsusega kaks kohta pärast koma.

Samas oleme arvestanud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasudega, mistõttu veidi kehvemas seisus on suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid. Tegelikult kõigi kohta enam nii öelda ei saa. Näiteks suhteliselt suurte teenustasudega ERGO pensionifondid on tabelis tõusnud küllalt arvestatavate kohtadeni.

Äripäev