Eesti
Filtreeri
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks

Enamikul kaks netopalka koos

28.01.05 Äripäev

Nii esimeses kui ka teises liitumisvoorus kohustusliku pensionisambaga ühinenud inimestel on kogunenud raha pensionikontole juba kahe netopalga ulatuses.

Täpsemalt peaks esimeses voorus liitunutel paari kuu pärast juba kvartali jagu raha kontol olema. Vaikselt on raha kogunenud ka kolmandas liitumisvoorus (enne 2003. aasta novembrit) liitunutel. Neil on pensioniraha koos ligi netopalga jagu. Eelpool tutvustatud arvutuskäik käib nende liitunute kohta, kes on olnud kogu pensionikogumise aja tööga hõivatud ning kelle palk on püsinud stabiilne.

Edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2 + 4% brutopalgast). Raha fondi laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 18. jaanuar). Lihtsuse mõttes oleme arvestanud, et inimene saab iga kuu täpselt 600 kr eest osakuid. Õigupoolest saavad pensionikogujad alates sellest kuust endale osakuid kogu raha eest, kuna osakuid lastakse nüüdsest välja täpsusega kaks kohta pärast koma.

Samas oleme arvestanud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasudega, mistõttu veidi kehvemas seisus on suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid. Tegelikult kõigi kohta enam nii öelda ei saa. Näiteks suhteliselt suurte teenustasudega ERGO pensionifondid on tabelis tõusnud küllalt arvestatavate kohtadeni.

Äripäev