Enamik teise sambaga liitunuist jätkab pensioni kogumist
Eile lõppes esimene periood teise samba lahkumisavalduste esitamiseks – varasemate küsitlustega võrreldes otsustas märksa rohkem inimesi jätkata oma tulevikku investeerimist teise samba võimalusi kasutades. Teises sambas jätkab enamik seni liitunutest.
„Enamiku jätkamine pensionipõlveks teise sambasse kogumisega kinnitab Eesti inimeste oskust tuleviku peale mõelda ja selleks valmistuda,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Pensioni kogumist jätkab oluliselt rohkem inimesi kui novembrikuine AS Turu-Uuringute küsitlus näitas. Novembris plaanis üle poole ehk 56% protsenti pensioni teise sambaga liitunud tööealistest sissemaksetega jätkata ning raha mitte välja võtta.
„Lahkujatest on kahju, sest pensioniraha kogumisest loobumine kellelegi helgemat pensionipõlve ei too, vaid muudab selle paljudele kättesaamatumaks,“ lisas minister. „Juuli lõpuni on avatud võimalus lahkumisotsuse üle rahulikult järgi mõelda ja lahkumisavaldus ka tagasi võtta. Seda võimalust on juba kasutanud 1401 inimest. Neile annab kogumisega jätkamine kindlasti tulevikus suurema pensioni, kui pensioniraha ette ära tarbijatel see olema saab.“
Pentus-Rosimannuse sõnul on positiivne säästmise ja investeerimise teemade suurem teadvustamine ja seda eriti nooremate inimeste hulgas. „Seda ilmestab muuhulgas asjaolu, et hüppeliselt on viimasel ajal kasvanud ka kolmanda samba võimalusi kasutavate inimeste hulk,“ lisas ta.
Keskmine teisest sambast lahkuja on keskealine ja keskmisest palgast pisut madalama sissetulekuga pensionikoguja. Kui teise sambaga liitunul on keskmiselt kogutud umbes 7000 eurot, siis lahkuda otsustanud inimestel on kogutud keskmiselt 8468 eurot. Kui kogutud summa jääb alla 2000 euro, siis seda pigem välja ei võeta. Samuti on lahkujaid vähem nende hulgas, kel on kogutud üle 15 000 euro.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotovi sõnul teeb veidi murelikuks teisest sambast lahkuja keskmine vanus, mis on 41 aastat. „Kui väljavõetavat raha ei säästeta ega kasutata oma tulevaste kulude vähendamiseks, on teisest sambast lahkumise mõju pensionile seda suurem, mida kõrgemas vanuses seda tehakse,“ ütles Fedotov. „Isegi kui kümne aasta möödudes uuesti liituda, jääb kogumisperiood üsna lühikeseks. Teises sambas oldud ajal on aga ka esimese samba õigusi mõnevõrra vähem teenitud, mistõttu tuleb siis väiksem ka esimese samba pension. Nii ei jäägi muud üle, kui leppida väiksema pensioniga või panustada muudele sissetulekutele.“
Vanuseliselt on suurem osa lahkujaid 35-49 aastased (48%), neile järgnevad 25-34 aastased (28%) ja 50-59 aastased (22%).
„Alla 30-aastaste hulgas on jällegi raha väljavõtjaid vähem kui vanemates vanuserühmades. Siin mängib rolli ilmselt see, et kogutud summade suurused on vähem ahvatlevad kui ka see, et noored üldiselt on investeerimise teemades teadlikumad kui vanemad generatsioonid,“ lisas ta.
Kokku esitati selle aasta esimeses kvartalis 152 675 raha väljavõtmise ja 2731 makse tasumisest vabastamise avaldust. Kokku võetakse sellega sambast välja ligi 1,3 miljardit eurot.
Nii lahkujate arv kui septembris väljamaksmisele kuuluv summa võivad sügiseks veel muutuda, sest raha väljavõtmise avaldust saab kuni juuli lõpuni tagasi võtta. Pensionifondidest väljamaksmisele kuuluvat summat mõjutab lisaks sellele ka pensionifondide tootlus ja sissemaksed, mida lahkujad kuni septembrini teise sambasse teevad.