Uudised

Viimasel ajal spekuleeritakse, et keskmine eluiga võib hakata kiiresti tõusma. Tulevase pensionäri jaoks tähendab see pikki pensioniraha kogumise aastaid ja hilist pensionile jäämist.

Probleem on küllalt tõsine. Kui esimest sammast ehk riiklikku pensioni makstakse pensionäridele jooksvatest riiklikest vahenditest kogu pensioniea jooksul, siis nii teise kui ka kolmanda samba pensionimaksete suurus sõltub väga palju lisaks kogutud rahahulgale inimese pensionile mineku east ja oletatavast elueast.

Statistikaameti andmeil ulatus 2001. aastal keskmine meeste oodatav eluiga Eestis 64,7 eluaastani ja naistel 76,2 eluaastani. Ehkki madalate numbrite (eriti meeste osas) tõttu pole osa eestlaste meelest üldse mõtet pensionile mõelda – nagunii sinna välja ei vea –, tundub see pea liiva alla peitmisena. Keskmine oodatav eluiga on paranenud ka meil. Võrreldes 1994. aasta mõõnaga veidi üle kolme aasta.

Eluiga pikeneb maailmas kõikjal, eriti kiirelt just arenguriikides. Selle taga on nii meditsiiniseadmete areng, antibiootikumide avastamine, meditsiinilise abi kergem kättesaadavus, paranenud toitumine ja elustiil, hariduse ja rikkuse tõus.

Teadusajakiri Science kirjutas aasta tagasi oma veergudel, kuidas kaks statistikut, J. Oeppen ja J. W. Vaupeli, arutlesid omavahel inimese keskmise eluea teemal. Teadlased avastasid, et kõik 18 katset ennustada ära maksimaalne keskmine oodatav eluiga on jooksnud liiva. Esimene taoline teadaolev eluea prognoos oli pärit Loius Dublinilt, kes 1928. aastal prognoosis maksimaalseks inimese keskmiseks elueaks 64,75 aastat. Samas elasid juba toona maoori piirkonnast väljas olevad Uus-Meremaa naised keskmiselt ligi 66aastaseks. Puusse on jooksnud ka ülejäänud prognoosid.

Saksa edasikindlustaja Munich Re prognoosis hiljuti, et praegused 30aastased kindlustatud eestlased elavad 94–96aastaseks. Nad pole ainukesed “optimistid”.

Suurbritannia kvaliteetleht Guardian kirjutas möödunud aastal, et Cambridge’i ja Rostoc-ki teadlaste sõnul on 2070. aasta paiku USAs naiste keskmine oodatav eluiga 101 aastat. James Vaupel Max Plancki demograafia uurimise instituudist arvab, et praegu Prantsusmaal või Jaapanis sündival naissoost beebil on 50:50 võimalus elada 100aastaseks.

Suurbritannia suurim ülikool Open University Business School koos Strategic Planning Societyga leiab, et 21. sajandi keskpaigas võib suure meditsiinilise murrangu puhul ületada keskmine eluiga 120 aastat!

Vananev rahvastik toob uued probleemid

Vananev ja üha kauem elav rahvastik ei peaks meeldima ühelegi riigile – see tähendab vähem makse, rohkem ülalpeetavaid. Küllap hirmust tuleviku ees pakub USA valitsus riigi naiste keskmiseks oodatavaks elueaks 2070. aastal “vaid” 84 aastat. Aga ka antud pessimistlik vaade näitab eluea kasvu .

Las siis eluiga kasvab. Milles on probleem?

Pensionile mineku iga pole kaua aega maailmas suurt muutunud. Juba 1884. aastal ütles Saksa kantsler Otto Von Bismarck, et mõõdukas pensionile mineku iga on 65 eluaastat. Toona vedas sellise vanuseni välja vähe inimesi.

On avaldatud arvamust, et kogu praegune töö-, haridus-, majandus- ja pensionisüsteem on ehitatud üles selle peale, et inimese keskmine vanus küündib 70 eluaastani.

Keskmise eluea võimalik dramaatiline tõus tähendab seda, et praeguse keskmise oodatava eluea (nt 80 eluaastat) ja pensionile mineku ea (63 eluaastat) alusel endale pensionirahasid välja arvutades võid kõvasti mööda panna.

Oletame, et 30aastane isik kogub 63. eluaastaks nii II kui ka III sambasse 500 000 krooni ning viib selle raha kindlustusseltsi, kes talle selle alusel elu lõpuni pensioni maksab. Selts maksabki, aga mitte nii palju, kui sa täna arvad.

Kohalike kindlustusseltside kalkulaatorid näitavad, et praegune 30aastane inimene, kes 63aastaselt pensionile läheb, elab seejärel keskeltläbi 20 aastat. Keskmise oodatava eluea alusel kindlustusselts kindlustatule aga just pensionirahasid välja arvutab ning maksab.

Kui aga aastal 2036 praegune 30aastane üle kindlustusseltsi kontori ukseläve astub, võib ta keskmine oodatav eluiga olla 20 aasta asemel juba 35 aastat. Ehk seesama 500 000 krooni tuleb ära jagada hulga suurema hulga aastate peale, mis tähendab prognoositust väiksemat pensioni.

Võib arvata, et tulevane pensionär nii vähesega ei lepi ning peab töötama 75. eluaastani ehk piirini, kuhu tolleks ajaks võib olla nihutatud ka pensionile mineku vanus ning kust alates hakkab ka riiklikku pensioni saama. Pessimistlik? Võib-olla. Samas on ka imelik, kui inimesed tulevikus keskmiselt 35 aastat pensionil veedaksid.

Kuna arvamused oodatava eluea suhtes on suuresti kõikuvad, võib tulevikus raske olla ka kindlustusseltsidel, kes peavad oma klientide oodatava eluea ikka kuidagi välja arvutama.

Raivo Sormunen