Uudised

Kunagise kogumispensionisüsteemi väljatöötajaid ja riigikogu opositsiooni liige Eiki Nestor leiab, et seadust võib alati muuta, kui selleks vajadus on, aga keegi ei suuda ära hoida pensionifondide valesid rahapaigutusi.

Viimastel päevadel on taas kirgi kütnud kogumispensioni teema, mis tõstatus tänu sellele, et Swedbanki sisuliselt riskivaba konservatiivne pensionifond oli oma raha paigutanud ka enda võlakirjafondi, mis oma investeeringuid tugevalt alla hindas. Selle peale suunati pilgud järelevalveasutuse poole. Tänases Äripäevas kirjutab aga finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein, et kogu pensionisüsteemi lahendamise võti on seadusandja käes.

„Mis tõesti tõsi on, et ei teise samba loojad, ei finantsinspektsioon ega keegi teine suuda kõike seda ära maandada, mis on seotud valede rahapaigutustega,“ kommenteeris Nestor Malmsteini seisukohavõttu.
Nestori sõnul saab vaid rikkumisi ära hoida, ja tulebki ära hoida ning kontrollida. „Selle vastu saab ka kindlustada, nagu me Eestis oleme teinud tagatisfondi kaudu,“ märkis ta, pidades silmas osakute tagamist. 

 „Mina ei ole kunagi olnud sellel arvamusel, kui mingi seadus vastu võetakse, et nii peabki jääma igavesest ajast igavesti,“ vastas Nestor küsimusele, kas praegu peaks kogumispensioni seaduses midagi muutma. „Kui elu muutub, tuleb kindlasti seadusi muuta. Kas või fondivahetuse tõttu.“

Fondi sagedasema vahetuse kohta kui kord aastas ütles Nestor, et kui on võimalik seda operatiivselt muuta, miks mitte, kuid ta ei ole kindel, kas see ka rahalist võitu tähendab. “Tõesti, vabaduste arv suureneb, kuid ma ei usu, et see kindlasti kajastub raha hulgas, mis kogumispensionäri arvel on,“ ütles Nestor.

Samas arvas Nestor, kui finantsinspektsiooni ettepanekud, mis Malmstein oma kolumnis üles loetleb, oleks ellu viidud juba varem, ei oleks jäänud eelpool mainitud Swedbanki võlakirjafond alla hindamata.

„Kui võtta see probleem, mis täna päevakorral on, et üks konservatiivne pensionifond oma asjadega teatud osas untsu läks, siis kui need Malmsteini üles pandud teemad oleks enne ära lahendatud, oleks tulemus ikka sama olnud,“ oli Nestor veendunud. „Kui fond oleks vale arvestuse teinud ja valesti investeerinud, siis oleks tulemus ikka sama.“

Finantshariduse edendamist pensionikogujate seas pidas Nestor oluliseks. „Loomulikult niivõrd suure liitumise juures nagu Eestis ei saa eeldada, et kõik teise sambaga liitunud omaksid mingit investorikogemust. Nende inimeste hulk on ikka väga tühine,“ arvas ta, lisades, et seadusega rohkem ette kirjutada ei saa, kui juba on, mis puudutab fondide teavitustegevust.

Virge Haavasalu