Uudised

Eestlaste kogumispensioni raha on eelmise aasta lõpust üha enam kasvama pandud Vene firmade aktsiatesse.

Esmaspäevaks oli pensionifondi teine sammas ehk tavaline kogumispension ületanud 5 miljardi krooni piiri. Kuuenda miljardi täitumist prognoosib turuliidri Hansa pensionifondide fondijuht Robert Kitt tänavu augustiks-septembriks.

“Arvestades uusi liitunud inimesi ning kasvavat sissetulekut, peaks kuues miljard kiiremini täituma, prognoosin, et see juhtub augustis-septembris,” ütles Kitt. Sampo Pank prognoosib, et kuus miljardit täitub juba tänavu mais-juunis.

“Ilmselt tuleb see kiiremini kui eelmine miljard, sest aasta algusest koguneb ka uute liitujate raha,” nentis SEB Ühispanga fondijuht Vahur Madisson.

Investeerimisstrateegia kohta märkis Robert Kitt, et eelmise aasta lõpus vähendati Balti riikide aktsiate osakaalu, kuna siinsed ettevõtted olid lihtsalt kallid. “Suurendasime pisut Venemaa aktsiate osakaalu,” möönis Kitt. Ta lisas, et tänase seisuga pigem vähendatakse strateegias kogu Ida-Euroopa ning Venemaa aktsiate osakaalu, kuna eelised muu maailma aktsiaturgude ees on hinnaralli taustal järjest vähenemas.

Hansa pensionifondides on suurimad Vene investeeringud hetkel Lukoil, Gazprom ning Unified Energy Systems. “Oma Venemaa investeeringuid haldame väga aktiivselt ning need nimed on pidevas muutumises,” lisas Kitt.

Kõige suurema aktsiate osakaaluga Hansa pensionifondi portfellis on Balti riikidesse paigutatud 4,5, Venemaale 6 ja Ida-Euroopasse 9 protsenti varast. Arenenud turgudele USAsse ja Euroopasse on investeeritud 9 protsenti, lisaks Jaapanisse, Austraaliasse ja Kanadasse.

Sampo pensionifonde haldav Aari Stalde märkis, et nemad on Venemaa osakaalu viimasel ajal vähendanud, kuid investeeringuid sinna on tehtud. Venemaale on raha paigutatud Mandatum Russia aktsiafondi kaudu ja näiteks ka Türki läbi Mandatumi aktsiafondi.

LHV pensionifonde haldav Tõnno Vähk tõdes, et Ida-Euroopa regioonist eelistavad nad pensioniraha paigutada Vene aktsiaturule.

“Peame oluliseks riskide hajutamist erinevate turgude vahel – Aasia, Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Ida-Euroopa -, kuid siin eelistame Venemaad.

Raha on nad Venemaale paigutatud Rootsi varahaldusfirma East Capitali Venemaa aktsiafondi vahendusel.

Ergo Varahalduse fondijuht Siim Valner ütles, et nemad on jätkuvat positiivselt meelestatud Kesk- ja Ida-Euroopa turgude suhtes, millele vastukaaluks on siiski panustatud ka arenenud turgudele Lääne-Euroopas ja USAs. “Venemaale pole me raha paigutanud, aga tulevikus sinna investeerimine ei ole välistatud. Hetkel ei ole sealne riskitase pensionifondi jaoks sobiv ja viimase poole aasta arengud ei paku soodsat sisenemishetke,” möönis Valner.

Töötavatest 15-74aastastest eestlastest on teise pensionisambaga liitunud 485 000 inimest ehk 78 protsenti. Eilse seisuga oli kogumispensionide maht kokku 5,1 miljardit krooni.

Annika Matson

Indrek Pertelsoni kogumispension kasvab Sampo Pangas

Millises Sampo pensionifondis täpsemalt, tuntud judoka ei täpsustanud.

“Ma jälgin oma pensioni kasvu vaid silmaotsast,” tunnistas Indrek Pertelson ning lisas, et ta pole sel teemal endast maksimumi andnud ja selleks oleks vaja ennast veidi kätte võtta.

“Eesti teise pensionisamba viis miljardit krooni on muidugi juba päris suur raha,” tunnistas ta.