Eestlane pensioniga ei riski
Eile Swedbanki poolt avalikustatud pensionivarade ja -klientide eelistuste uuringust selgus, et ligi neli korda rohkem eestlasi võiks pensioni koguda agressiivsemas fondis ning noorte pärusmaaks peetavad agressiivsemad fondid on isegi selles vanusegrupis tagasihoidlikult esindatud.
Praeguse seisuga on teise samba pensionisüsteemiga liitunud enamik tööealisest elanikkonnast ehk ligikaudu 72%. Pensionivarad on juba kasvanud kolmandikuni eraisikute hoiustest. Kokku on eestlased II ja III sambasse kogunud 1,35 miljardit eurot. Seejuures on jätkuvalt vaeslapse osas III sammas, mis moodustab eespool nimetatud summast kõigest 257 miljonit eurot.
Varem liitunutel suurem tootlus. Mitte küll üllatava faktina, kuid siiski huvitavana nähtus Swedbanki andmetest, et varem alustanud ja pensionifondi makseid jätkanud inimeste varade maht on oluliselt suurem kui hiljem alustanud ja/või maksed peatanud inimestel. Ühe olulise tegurina saab siin välja tuua asjaolu, et 2009. ja 2010. aastal finantsturud tõusid ning sel ajal sambasse juurde maksnud inimeste vara kasvas suhteliselt rohkem kui maksed katkestanud inimeste vara. Näiteks 2002. aastal II sambaga liitunud ja makseid jätkanud inimeste keskmine vara on 3817 eurot, samas kui maksed katkestanud inimeste keskmine vara on 2728 eurot.
Just sel ajal liitunud inimesed on saanud ka kõige suurema kasu finantsturgude tõusuperioodist kuni 2008. aastani, mistõttu näiteks 2006. aastal II sambaga liitunud ja makseid jätkanud inimese keskmine vara on 3,6 korda väiksem. Seega tasub meeles pidada, et 2-4aastane langus rahaturgudel ei mõjuta oluliselt sinu lõpp-pensioni, kui sul on jäänud aega seda koguda veel 20-40 aastat. Lihtne tõde on, et mida varem pensioniraha koguma hakata, seda rohkem raha lõpuks käes on.
Ei söandata riskida
Pensionifondi valik peaks kujunema peamiselt isiku vanuse ja riskitaluvuse põhjal. Swedbank tõi välja peamised rusikareeglid: pikema horisondiga rohkem aktsiariski; riskitaluvuse vähenedes rohkem võlakirju; aktsiate osakaal võrdub 100 miinus inimese vanus.
Eestlased on üllatavalt tagasihoidlikud pensionivaraga riskeerimisel. Neli eestlast kümnest võiks vanusest lähtuvalt agressiivsemas fondis koguda, praegu on aga agressiivsema fondi valinud kõigest 12% Swedbanki klientidest. Samas on selle “hälbe” taga fakt, et Swedbank tuli mullu turule 75% aktsiariskiga fondiga, mille nimetas “agressiivseks”.
Inimeste liiga konservatiivses valikus võib “süüdistada” ka neid noori, kes ise ei ole endale pensionifondi valinud ja kellele on Eesti Väärtpaberikeskus olnud sunnitud pensionifondi loosima pankade konservatiivsete fondide seast.
Fredy-Edwin Esse
Kommentaar: Kogemusi vaja ka samba valimisel
Kolmanda samba väike populaarsus on osalt seotud sellega, et paljude jaoks on investeerimishorisont lühem, st plaanitakse kogutavat raha kasutada enne pensioniiga, mistõttu eelistatakse teisi investeerimisvõimalusi. Ka üldine säästmis- ja investeerimisharjumus võiks Eestis laiem olla.
Kui pensioniiga on lähemal kui 10 aastat ning inimesel puudub muu investeerimiskogemus peale II samba, siis soovitab LHV valida tasakaalustatud strateegiaga (aktsiaturgude osakaal kuni 25%) pensionifondi. Kui inimene on investeerimisega kokku puutunud ning mõistab paremini sellega kaasnevaid võimalusi ja ohte, siis loomulikult saab ta otsustada II samba kogumist jätkata ka suurema aktsiate osakaaluga pensionifondis.
Kaks kolmandikku inimestest, kes vahetavad praeguse pensionifondi mõne LHV pensionifondi vastu, valivad LHV Pensionifondi L. Kui inimene on sattunud LHV konservatiivsesse pensionifondi loosi teel, siis ta pole järelikult ühtegi pensioniavaldust ega ka oma kontaktandmeid esitanud.
Mihkel Oja
LHV Fondijuht