Uudised

Madis Habakuk ootab võõrtöölisi

• Rahvastiku vähenemise taustal oleks Eestile ainsaks pääseteeks massiline võõrtööjõu riiki toomine, leiab Estonian Business Schooli (EBS) rektor Madis Habakuk.

Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Kas kuidagi on võimalik seda protsessi vähemalt peatada?

Kui oleks võimalik, oleks seda juba tehtud. Ajutiselt on küll tänavu veidi sündide arv suurenemas, kuid see ei tee tasa kümneid kordi suuremat auku. Kui emade sünnitusalane käitumine ei muutu, hakkab 2030. aastal tänase 13 000 lapse asemel ainult 6000 last aastas sündima. Veel viisteist aastat tagasi oli sündide arv aga ligi 25 000 aastas.

Kas me peaksime sellega kohanduma?

See oleks nagu dokumendi allkirjastamine, mille nimi oleks eesti rahvuse lõpp. Olen ise oma silmaga ühte niisugust kurba sündmust näinud 1969. aastal, seistes lauluväljakul, kui liivlased andsid oma kirjarullid eestlastele hoida. Nukker sündmus.

Kui me jätkame nn puhta Eesti strateegiat, on peagi meid 800 000, millest kolmandik on muulasi.

Ehk kokkuvõtvalt ootab Eestit ees riigi ja rahvana väljasuremine?

Kui me ei hakka ise protsesse mõjutama. Näiteks võõrtööliste abil oleks võimalik midagi ära teha. Immigratsiooniprotsess juba käib, kui tänavapilti vaadata, kuid liiga aeglaselt. Kui me laseme võõrtöölisi sisse pisitasa, andes erinevaid elamiskvoote erinevates Eesti regioonides, on võimalik protsesse juhtida ning nad assimileeruksid hästi.

Kui meie rahvaarv väheneb 50 aastaga vähemalt 350 000 inimese võrra, kas siis peaksime ka nii palju inimesi asemele tooma?

Keegi peab hakkama meie vanu inimesi ülal pidama, kui me ise ei suuda seda teha. Uued masinad selles osas ei aita ning pole põhjust uskuda, et üks inimene teeb siis ära mitme inimese töö. Et ühiskond on immigratsioonile vastu, ei julge poliitikud selle probleemiga eriti tegeleda.

Nii võivad võõrad saada ülekaalu, kui neil sünnib rohkem lapsi?

Selleni on veel palju aega. Kas me neile kodakondsust üldse anname ja kuidas me nendega käitume – siin on väga palju valikuvõimalusi. Ega üle piiri tulnu ei saa kohe kodakondsust, vaid ta tuleb lihtsalt meile tööle ja on meie maksumaksja.

Millistele tegevusaladele oleks vaja inimesi tuua?

Me ei tohiks minna Šveitsi teed, kus toodi sisse lihtsatele töödele inimesi, sest šveitslased ise ei tahtnud lihtsaid töid teha. Eestis on palju inimesi, kellel pole haridust või elukutset ja kes oleksid võimelised lihtsamaid töid ise tegema. Eelkõige oleks meil vaja asendada neid inimesi, kes meilt ära lähevad.

Millisest rahvusest inimesed Eestisse tulevad või keda võiks siia ise kutsuda?

Esimeses järjekorras tulevad ikka soomlased, keda tuleb juba päris palju. Esmajärjekorras tulevad pensionärid, siis väikeettevõtjad oma äridega ja lõpuks ka inimesed, kes töötavad Helsingis, aga elavad näiteks odavamas Tallinnas.

Ukrainast ja Valgevenest on võimalik tõenäoliselt häid arste ja ehitajaid tuua, Indiast IT-spetsialiste ja IT-õppejõude ning muidugi lõpuks ka Hiina oma võimalustega.

Võõrtööjõud toob endaga kaasa omad probleemid – suurenevad sotsiaaltoetused, immigrantide suure tööpuuduse ja lisaks veel kultuurilised erinevused.

Sotsiaaltoetusi mittekodanikele ei maksta. Suunatud immigratsiooniga toome neid, keda vaja – ja töötuid me ei vaja. Ameerika mudel töötab hästi ja ega ka Austraalias pole viga midagi.

Ameerika on läbi sajandite ülikoolide kaudu kõige paremad omale võtnud ja sinna jätnud. Targasti tehes on võimalik immigrantide abil häid asju korda saata.

Aivar Reinap,
majandustoimetuse juhataja