Eesti
Uudised
Filtreeri
Juurdepääs Pensioniregistrisse on ajutiselt suletud 12. juunil kell 20:00-24:00
Info kogumispensioni II sambaga liitunud inimestele
Enda ja lähedaste tulevikule rõhuvad meeldetuletused suurendavad sissemakseid pensionisambasse
Värsked andmed paljastavad pensionite tegeliku suuruse
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is

Eesti pensionisüsteemiga liitujale jagatakse erinevaid lubadusi

09.10.03 Eesti Päevaleht

Tänane II pensionisambaga liituja saab eri allikatest suuresti erineva pensioni suuruse.

Eesti noor, kes 2005. aastal tööle läheb ja II pensionisambaga liitub, kogub omale pensioniraha keskmisel 45 aastat. Täites pensionimootori kuupalga lahtri 7800 krooniga ja pannes fondi aastatootluseks 4,5 protsenti, saame võrrelda summasid, mida eri pensionifondid ennustavad.

LHV pensionikalkulaator teatab, et 18-aastaselt kogumist alustav inimene kogub II sambasse 798 661 krooni. Sellest summast jätkuks regulaarseks kuupensioniks 4 402 krooni. Pensionile mineku eaks on võetud 63. eluaasta ning pensioni makstakse 20 aastat. Siia lisandub veel I samba pension, mida LHV kalkulaator ei näita.

Hansapanga kodulehelt loeme, et kalkulaatori abil näete oma võimaliku pensioni suurust täpselt nii, nagu ise seda prognoosite – saate muuta tootluse kasvu, tarbijahinnaindeksit, ennustada oma võimalikku palgatõusu. Saate ise määrata, kui suure protsendi võiks pension moodustada netopalgast.

II samba keskmiseks kasvuks määrame 4,5 protsenti ja vanuseks 18 aastat. Kolmanda sambaga ei liitu ning muu jätame nii, nagu pakutakse. Pensionile jääks 63-aastaselt.

Hansapank ennustab I samba suuruseks 11 513 krooni kuus ja II sambasse korjatust lisandub 11 686 krooni kuus. Lisatakse teade, et viimasel viiel aastal enne pensionile jäämist oli teie keskmine netopalk 39 489 krooni. Riiklik pension koos kogumispensioniga moodustab kokku 57 protsenti netopalgast.

Ühispanga pensionikalkulaator teatab, et selliste säästmisharjumuste juures ei suuda te endale eriti magusat pensionipõlve tagada. Kalkulaatori järgi peaks kogutud summa olema mitte 22 000 krooni (I ja II sammas kokku), vaid 63 700 krooni.

Pensionile siirdumise ajaks kogutaks kalkulaatori järgi 2 659 800 krooni suurune summa, milleks peab jätkuma 22 aastaks. Praegustesse väärtustesse ümber arvutatuna tähendaks see, et olete enne pensionile jäämist saanud 15 300 kroonist palka ning pensionile jäädes peate leppima 5200 krooniga. Sellest summast moodustaks riiklik pension 2400 krooni.

Rahandusministeeriumi EL-iga liitumise eelsest majandusprogrammist võime lugeda, et järgneva 45 aasta jooksul suureneb keskmine palk Eestis ligi 19,5 korda. Kui aastaks 2005 ennustatavad ministeeriumi analüütikud brutopalgaks 7808 krooni, siis aastaks 2050 tõuseb see 152 007 kroonile. Ministeerium leiab, et aastal 2050 on II sambaga liitujate keskmine vanaduspension 56 271 krooni, sellest laekub I sambast 13 007 ja II sambast 43 194 krooni.

“Ühispank on oma pensionikalkulaatoris lähtunud 2-protsendilisest reaalpalga kasvust,” ütles Ühispanga Varahalduse AS-i juhatuse liige Märt Meerits.

Reaalpalga kasv on tema sõnul keskmine palgakasv miinus tarbijahinnaindeksi kasv ehk inflatsioon. Hansapanga pensionikalkulaatoris on keskmine reaalpalga kasv orienteerivalt 0,8 protsenti aastas.

Anti Ronk