Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Eesti pensionireform vähendab kulutusi pensionidele

05.06.06 BNS

Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) peaksid kulutused pensionidele aastaks 2050 vähenema võrreldes 2004. aastaga 2,5 protsendipunkti võrra 4,2 protsendini, selgub Euroopa Komisjoni raportist.

Liikmesriikide pensioni- ja tervishoiukulude ettevaate raport tõstab Eesti esile kui eduka pensionireformiga riigi, kelle kulutused SKP-st vähenevad 4,8 protsendini aastaks 2030 ja aastaks 2050 peaksid kulud langema 4,2 protsendini.

2004. aastal kulutas Eesti pensionidele 6,7 protsenti SKP-st.

Pensionikulude ettevaate koostamisel võeti eelduseks, et riiklike pensionisüsteemide reeglid ei muutu ja ei tehta erakorralisi pensionitõuse nagu aastal 2005. Samas arvestati Eesti rahvastiku vananemisega.

Raportis hinnatud riikidest on pensionikulude vähenemine Eestist järsem ainult Poolas. Raport ennustab olulist pensionikulude kasvu riikides, kus pole läbi viidud pensionireformi.

Ettevaate kohaselt peaksid Eesti kulutused tervishoiule suurenema tunamulluselt 5,4 protsendilt SKP-st 6,5 protsendini aastaks 2050. Ettevaates arvestati lisaks rahvastiku vananemisele ka meditsiinitehnika arengust johtuva kulude kasvuga.

Analüüsi koostamine võttis aega kolm aastat ning aluseks võeti Eurostati rahvastikuprognoos.