Eesti pensionifondide edu tuli lähiturgudelt
Teise samba pensionifondidest on edukamaks osutunud need, kes paigutasid raha peamiselt Eesti ning Ida- ja Kesk-Euroopa väärtpaberiturgudele.
Pensionireformi käivitumisest on möödunud peaaegu kaks ja pool aastat. Enamikul Eesti fondihalduritest on õnnestunud näidata tunduvalt paremat tootlust kui Lääne-Euroopa sarnastel fondidel.
Kogumispensioni fondide keskmist tootlust peegeldav EPI-indeks tõusis kolmanda kvartaliga 116,25 punktini.
Osakute väärtus on edukamates pensionifondides kasvanud 10-kroonisest alghinnast rohkem kui kakskümmend protsenti. Veel aasta tagasi leidus mõni fond, kelle osaku väärtus oli alghinnast väiksem, nüüd miinuses fonde siiski enam pole.
Protsentuaalselt ulatuvad vahed fondide tootlustes ligi 15 protsendini. Siiski pole need liitunud, kes valisid endale mõne kehvema tootlusega fondi, esialgu oluliselt raha kaotanud.
Kohalikud fondid on püsinud seni küllaltki konservatiivsed. Agressiivsematel fondidel, mille valis enamik liitunuid, oli veel hiljuti aktsiatesse paigutatud vaid kolmveerand lubatud mahust.
Samas peavad liitunud arvestama, et investeerimisfondide puhul peitub risk finantsturgude kõikumises ja finantskriisides, mis võivad oluliselt mõjutada kogutud osakute väärtust ja sellest tulenevalt ka saadavat pensioni.
Kui pensionile jäämise ajal on näiteks aktsia- või rahaturgudel mõõnaseis, mõjutab see otseselt pensioni suurust.
Erkki Erilaid