Eesti
Filtreeri
Alanud aasta tõi muutuse ka pensioni teise samba väljamakstes

2017

Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu
Rootsi tõstab pensioniea 64 aastale
Ministeerium kolmandale sambale erandit ei kaalu
Kolmandast sambast võib saada suur komistuskivi
Pensionifondid teisest pensionisambast: paljude jaoks on see ainus pikaajaline sääst
Madise: riigil on õigus pensionit tulumaksuga maksustada

Eesti Pank kritiseeris pensionitõusu rahastamist

07.04.05 PM Online

Eesti Pank kritiseeris eile koalitsiooniläbirääkimistel saavutatud kokkulepet pensionide tõstmiseks, kuna pensionitõusu kulutused ületavad riigieelarve võimalusi.

«Klassikaline käsitlus eelarve tasakaalust nõuab, et jooksvad kulutused kaetakse jooksvate tulude arvelt. Seega ei ole stabilisatsioonifondi või riigilaenu kasutamist riigi jooksvate kulude katmiseks kooskõlas eelarve tasakaalu põhimõttega,» teatas Eesti Pank.

Keskpanga hinnangul võib riigi kulutuste suurendamine raskendada ka Eesti võimet täita eurotsooni kriteeriume, kuna tarbimisse suunatud raha suurendab nii hinnasurveid kui ka halvendab maksebilanssi.

«Kiire majanduskasvu perioodis ei oleks mõttekas nõrgendada senist tugevat eelarvepoliitikat,» leidis keskpank.

Eesti panga hinnangul tuleks pensionitõusu rahastada pigem eelarvekulude katmise arvelt.

«Moodustuva koalitsioon idee suurendada pensione väljatöötatud süsteemi väliselt loob ohtliku pretsedendi, kus järgnevad võimuliidud võivad ignoreerida indeksiga seotud tõusu ja pensionide suurendamine võib mõneks aastaks näiteks lõppeda,» hoiatas keskpank.

Valitsust moodustavad Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit leppisid eile kokku pensionide tõstmise 3000 kroonini kuus järgmiseks aastaks. Hinnanguliselt on selleks tarvis 1,3 miljardit krooni, kuid seni pole ükski koalitsiooni osapool viidanud, kust see raha leitaks.