Uudised

Värske Eurostati uuringu järgi eraldab Euroopa Liidus kõige vähem sotsiaaltoetusteks ja pensionideks just Eesti, kus sotsiaalkulude osakaal SKPst on 14,3 protsenti, samas kui Euroopa keskmine näitaja on 27,8 protsenti.

Eesti pensionieksperdi Lauri Leppiku sõnul kehtib üldiselt seaduspärasus, et kõrgema elatustasemega riigid kulutavad sotsiaalkaitsele rohkem.

«Mitte ainult absoluutsummades, vaid ka sotsiaalkulude osakaal SKPs on jõukamates riikides reeglina kõrgem,» märkis Leppik.

Kui Rootsis moodustavad sotsiaalkulud Eurostati järgi riigi sisemajanduse koguproduktist 32,5 protsenti, siis Eestis on see vaid 14,3 protsenti.

Märgatavalt üle Euroopa keskmise eraldavad pensionideks ja toetusteks raha ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Taani, kus vastav protsent jääb 30 piirimaile. Keskmiselt kulutavad Euroopa Liidu riigid aga sotsiaalkaitsele 27,8 protsenti SKPst ning sotsiaalkaitse kulude alla kuuluvad nii pensionid kui ka näiteks kulutused töövõimetuse ja töötuse leevendamiseks.

Ent majandusareng ei ole Leppiku sõnul ainuke sotsiaalkulutuste taset määrav tegur. «Oluline on ka ühiskonna vanuseline struktuur, sotsiaalsüsteemide korraldus ning poliitilised prioriteedid,» lisas ta.

Töötud on kaitseta

Eakamad ühiskonnad kulutavad reeglina sotsiaalkuludele rohkem, vähem kulutavad Leppiku kinnitusel need ühiskonnad, kus suurem osakaal on erakindlustusel või perekondlikul hoolekandel.

«Näiteks Sloveenia kulutab sotsiaalkaitsele 10 protsendipunkti SKPst rohkem kui Iirimaa, kuigi Iirimaa elatustase on üle pooleteise korra kõrgem.»

Ent kui lähtuda üksnes elatustaseme kriteeriumist, siis selleks, et olla Euroopa trendi järgiv riik, peaks Leppiku sõnul kulutama Eesti oma praeguse majandusarengu juures sotsiaalkaitsele umbes 20 protsenti SKPst.

«Tegelikud kulud on viimastel aastatel olnud umbes 14 protsenti ning praegu ei ole ühtegi märki, mis näitaks sotsiaalkulutuste osakaalu kasvu. Vastupidi, alates 1999. aastast on sotsiaalkulutuste osakaal SKPs langenud,» tõdes Leppik. See tähendab, et eeskätt majanduslikult mitteaktiivsed inimesed, kelle heaolu sõltub riigi sotsiaalpoliitikast, ei ole saanud viimaste aastate kiirest majanduskasvust osa.

Kuid Eesti sotsiaalkulutuste struktuur vastab Leppiku hinnangul laias laastus Euroopa keskmisele. See tähendab, et üldiselt on alarahastatud kogu sotsiaalvaldkond, mitte ainult mõni konkreetne toetussüsteem.

«Siiski, suurim mahajäämus teistest Euroopa riikidest on töötute sotsiaalse kaitse kulude osas. Samas kõigist sotsiaalkuludest lastega peredele eraldatud osa on Eestis isegi suhteliselt kõrgem kui paljudes teistes Euroopa riikides,» rääkis Leppik.

Eurostati järgi on töötutele ettenähtud kulud kõigist sotsiaalkuludest jällegi Eestis kõige madalamad.

Mahajääja Eesti

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et töötu riikliku abiraha suurus peaks olema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO põhimõtete kohaselt vähemalt 50 protsenti riigis kehtivast alampalgast, praeguse 2690-kroonise alampalga puhul siis üle 1300 krooni. 2000. aastast kehtib Eestis töötu abiraha 400 krooni kuus.

Sotsiaalminister Jaak Aab tõdes uuringut kommenteerides, et sotsiaalvaldkonna osakaalu tuleks Eestis tõepoolest suurendada. Selleks peab aga kiiremini tõstma sotsiaalse kaitse kulutusi.

«Varasematel aegadel ei ole sotsiaalvaldkond prioriteet olnud. Järgmise aasta sotsiaalse kaitse kulutuste kasv on juba protsentuaalselt suurem kui riigieelarve kasv üldiselt ja selline kasv peab jätkuma ka lähiaastatel,» lubas Aab.

Üks madala sotsiaalkaitse näitaja põhjustest on tema sõnul ka meie riigi kiire majanduskasv.

Kaire Uusen