Eesti
Filtreeri
Ühe vea tõttu kannatavad paljud
Kolmanda samba fondid ärkavad varjusurmast
Riik kaitseb pensioni, hoiust ja investeeringut
Kogumispensioni pressibriifing – vahekokkuvõte seisuga 31. okt. 2002
Kogumispensioniga liitus 31. oktoobri lõpuks 207 200 inimest
Pensioni teine sammas tekitab riigi rahakotile pingeid
Nestor: mida rohkem II sambaga liitujaid, seda vähem ümbrikupalku

Eesti investeerimisfondid kaotavad osakuomanikke

12.01.12 E24 Majandus

Eesti investeerimisfondid on viimaste aastatega osakuomanikke märkimisväärselt kaotanud, Tallinna börsil noteeritud ettevõtted aga aktsionäre pigem juurde võitnud. Kas see võib tähendada, et investeerimine hakkab meil populaarsust kaotama?

«Sellist üldistust, kas investeerimine on Eestis populaarne või mitte, on väga raske teha,» ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Ülle Mathiesen. «Pigem tuleb teemat vaadata laiemas, globaalses kontekstis. Riikide võlakriisist põhjustatud finantsturgude segased väljavaated on mõjutanud paljusid investoreid (ka teistes riikides) võetavat riski vähendama ja laialdaselt deposiite kasutama,» selgitas ta.

Kaks kõige populaarsemat avalikku investeerimisfondi – Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond ja SEB Kasvufond – on võrreldes kõrgajaga ilma jäänud peaaegu pooltest investoritest. Väiksemate fondide kaotused võivad olla isegi veel suuremad. Nii on Trigon Uus-Euroopa Väärtusfondi osakuomanike arv kärbunud Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel 177ni võrreldes 658 investoriga 2006. aastal. Ka Danske Invest Uus Euroopa Fond on sama aja jooksul kaotanud üle poole osakuomanikest.

Finantsspetsialistid soovitavad algajatel ning neil, kes ei taha investeerimisega igapäevaselt tegelda, panustada avatud investeerimisfondidesse. Eelmise kümnendi esimesel poolel investorid seda ka hoolega tegid.

Erinevate investeerimisfondide osakuomanike arv kasvas ajavahemikul 2002 kuni majandusbuumi haripunktini mitu korda. Nii tõusis SEB Kasvufondi investorite arv kuue aastaga 20 korda, 5572 osakuomanikuni. Seejärel saabus aga majanduslangus ning fondiinvestorite hulk ei kasvanud ka 2009. ja 2010. aastal, börside tormilise tõusu ajal.

Ent samal ajal kui fondid on investoreid kaotanud, on Tallinna börsil noteeritud ettevõtted langusele vaatamata viimastel aastatel aktsionäre pigem juurde võitnud. Näiteks Baltika aktsia on viie aastaga kukkunud 96 protsenti, ettevõtte aktsionäride arv on samal ajal kasvanud peaaegu kaks korda. Vaid päris viimastel kuudel on ka börsiettevõtete kontoomanike hulk hakanud tasapisi kahanema.

  • Loe pikemat artiklit ajaleht Postimees tasulisest veebist

Tõnis Oja