Eesti
Filtreeri
Fondid kühveldavad tulu pensionikoguja taskust
Pensioniraha võib kahaneda
Poolas tiksub demograafiline pomm
Leppik ja Võrk: Hiljem pensionile või võõrtööjõud Eestisse
Mai Treial: pensioniiga ei tohi tõsta
Tööandjad: pensionile tuleks minna alles 67-aastaselt
Fondivalitseja kohustused

Eesti hakkab pensione maksma üle maailma

20.10.15 Postimees.ee

Eesti otsus hakata maksma pensione ka võõrsil elavatel inimestele tegi paljud välismaal elavad pensionärid murelikuks, kuna nad peavad hakkama oma elusolekut igal aastal tõendama.

«Pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu peamine mõte ei ole siiski see, et tuleb esitada elusoleku tõend, vaid et riiklikke pensione hakatakse maksma üle maailma,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

Eelnõu eeldatav jõustumisaeg on 1. jaanuar 2017 ja sellest hetkest saab taotleda pensioni maksmist kolmandatesse riikidesse, peamiselt on tegu riikidega väljapool Euroopat.

«Kolmandateks riikideks nimetame antud kontekstis riike, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) ega lepinguriikide (Venemaa, Moldova, Ukraina ja Kanada) hulka,» selgitas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Katerin Peärnberg.

Ametnik tõi näiteks, et praegu kuuluvad kolmandate riikide hulka Ameerika Ühendriigid ja mitmed endised Nõukogude Liidu vabariigid, samuti kõik Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid.

Peärnbergi sõnul riigil puudub täpne statistika, kui palju on praegu neid inimesi, kes elavad kolmandates riikides või soovivad sinna elama minna ja kellel on olemas vajalik Eesti pensionistaaž. «Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kui paljusid isikuid eelnõu tegelikult mõjutab,» lisas ta.

Prognoosi järgi võib 2017. aastal olla selliseid inimesi kuni 360 ja 2021. aastaks võib see arv suureneda 500ni.

Nendes riikides elavad eakad, kes hakkavad saama Eesti pensioni, peavad edaspidi igal aastal esitama sotsiaalkindlustusametile kirjaliku tõendi oma elusoleku kohta.

«Saatkonda ilmtingimata sõitma ei pea. Elusoleku tõendi kinnitab üldjuhul pensionäri uue elukohariigi ametiasutus, näiteks kohalik pensioniamet, maksuamet, politsei, notar või kohalik omavalitsus,» kinnitas Peärnberg. Lisaks elukohariigi ametiasutustele võib tõendi kinnitada ka Eesti Vabariigi välisesindus.

«Tõend esitatakse üldjuhul posti teel, kuna sellel peab olema välisriigi ametiasutuse allkiri ja tempel. Eesti Vabariigi välisesindus võib tõendi kinnitada ka digitaalallkirjaga,» rääkis ametnik.

Kolmandatesse riikidesse makstavate pensionide maksustamisel ei tehta erisusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga. «Arvestada tuleb siiski, et pensionide maksustamine erineb riigiti,» pani Peärnberg inimestele südamele.

Eestis maksustatakse nii residentide kui ka mitteresidentide pension tulumaksuga. Alates 2015. aasta 1. jaanuarist on tulumaksu määr 20 protsenti.

«Kui Eestis elava pensionäri jaoks on teatud osa pensionist maksuvaba, siis välisriigis elava isiku puhul see nii olla ei pruugi. See sõltub sellest, kas teise riigiga on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ning mis on sellise lepingu sisu,» selgitas ametnik.

Pensionikindlustuse seaduse muutmisega laiendatakse riiklike pensionide teatud piirangutega maksmine üle maailma kõigisse kolmandatesse riikidesse, säilitades samal ajal kontrolli, et pensione alusetult välja ei makstaks.

Eelnõu alusel hakatakse eksportima nii riikliku pensionikindlustuse seadusega reguleeritud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni kui ka eriseadustega reguleeritud sooduspensione.