Eesti
Filtreeri
Oktoober on pensionikogujatele oluliste otsuste tegemise kuu
Lepik pensionifondidest: inimese õigus on fondi vahetada
Pensioni teist sammast võib ees oodata rida muudatusi
Pensionimaksete jätkamist on soovinud üle 80 000 inimese
Naised on agaramad II samba maksete jätkajad
Kaidi Ruusalepp: rohkem peaks tulevikule mõtlema
Ligi 75 000 inimest soovivad jätkata sissemakseid pensioni II sambasse

Edetabel: parimad on igavad II pensionisamba fondid

14.05.12 Äripäev

Kahe viimase kuu jooksul toimunud konservatiivsete võlakirjade hinnatõus ja aktsiaturgude hinnalangus on viinud selleni, et vaid võlakirjadesse investeerivad nn rahulikud ja igavad II samba fondid on hakanud aktsiafondidele ära tegema.

Ehkki II samba fondide eluiga ulatub juba peaaegu kümne aastani, on paljude fondivalitsejate parimateks fondideks konservatiivsed pensionifondid, millel aktsiatesse investeerimine keelatud.

Äripäeva arvutused näitavad, et aastatel 2002 kuni 2007 pensionisüsteemiga liitunute seas on kõige tasuvam fond olnud LHV Panga (konservatiivne) Pensionifond S.

Võttes aluseks, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses liitumisvoorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond S-i raha aegade jooksul investeeritud kokku 3732 eurot ja fondiportfell 10. mai 2012 seisuga väärt 5068 eurot ehk tootluseks kokku 35,8%.

Pikemaajalistest pensionikogujatest on kõige nigelemas seisus aga 2005. aasta sügisel SEB Progressiivse Pensionifondi valinud. Fondi investeeritud (samuti arvestatud Eesti keskmiselt palka) 2570 eurost on järel 2504 eurot ehk 2,6% alginvesteeringust vähem.

Ka SEB Panga puhul on kõikide vaadeldud liitumisperioodide lõikes (2002-09) hetkel Konservatiivne Pensionifond paremas seisus kui SEB Progressiivne Pensionifond.
Sama saab öelda ka ERGO konservatiivse pensionifondi 2P1 kohta, mis teeb enamikes liitumisvoorudes silmad ette agressiivsele aktsiafondile 2P2.

Ehkki 2002. aastal Swedbanki progressiivse pensionifondiga K3 liitunud on paremas seisus kui K2 või K1 fondi valinud, on lühemas perspektiivis samuti eespool konservatiivse strateegia valinud.

Kuidas aga on läinud esimeses voorus liitunutel (ühinenud II pensionisambaga 2002. aasta kevadel), annab ülevaate allolev tabel. Ülejäänud kaheksas voorus (2002 sügis – 2009 sügis) liitunute seisu ning kuidas on startinud 2010. aasta kevadel startinud agressiivsed pensionifondid (võivad investeerida aktsiatesse kuni 75%), annab ülevaate Äripäeva paberleht.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Raivo Sormunen