Ebavõrdsus jõuab tulevaste pensionärideni
Täna kõrgemat palka teenivad inimesed hakkavad ka 40 aasta pärast pensionile jäädes teenima madalapalgalistest kordades suuremat riiklikku pensioni.
1999. aastal käivitunud isikustatud sotsiaalmaksu (ISM) arvestav riiklik pensionisüsteem paneb kõigi tänaste ja tulevaste töötajate riikliku pensioni otseselt sõltuvusse teenitavast palgast. Kui teenite kõrgemat palka, millelt on tööandja ausalt sotsiaalmaksu tasunud, on lootust tulevikus saada ka kõrgemat riigipensioni.
Mullu üle 25 000-kroonist kuupalka teeninud 5700 inimest võivad praeguses väärtuses saada igakuist 7800-kroonist riigipensioni. Seda juhul, kui neil õnnestub kogu töötatud 43 aasta jooksul teenida vähemalt viiekordset keskmist palka.
Pension kajastab töötasu
Teiselt poolt jäi 340 000 inimesel ehk ligi pooltel, kelle eest sotsiaalmaksu maksti, keskmine kuupalk mullu alla 2650 krooni. Kui neil inimestel jääb 43 tööaasta jooksul palk keskmisest poole väiksemaks, peavad nad pensionile jäädes leppima vaid 1210-kroonise pensioniga.
Harjumaal on alla 2650-kroonise teenistusega inimesi 41 protsenti pensionikindlustatutest, samas kui Jõgeval ja Põlvas on alla poole keskmisest palgast teeninuid 57 protsenti, Võrus 55 protsenti ja Valgas 54 protsenti pensionikindlustatutest.
«Kui 1997.-98. aastal pensionireformi kavandati, oli poliitiline veendumus, et pension peab kajastama töötasu, et näidataks palkasid legaalsetena,» rääkis sotsiaalkindlustusekspert Lauri Leppik.
Suuri vahesid sissetulekutes eelkõige madalapalgaliste osas aitab tasakaalustada pensioni baasosa, mille suurus peaks ulatuma veerandini keskmisest pensionist. Sarnaselt Eesti esimese pensionisambaga toimib Leppiku sõnul ka Saksamaa ja Soome pensionisüsteem. Soomes on siiski baasosa suurus keskmisest pensionist ligi 40 protsenti, mis suurendab riikliku pensioni solidaarsusaspekti. Suurbritannias samas riigipension palgast ei olene.
Lähemate aastakümnete jooksul riiklikus pensionis suuri erinevusi veel ei teki, sest isikustatud sotsiaalmaksu arvestus käivitus alles 1999. aastal ning lähiaastatel pensionile jääjatel mängib suuremat rolli tööstaa?, mis ei arvesta teenitud palga suurust.
Täielikult peaks isikustatud sotsiaalmaks tööstaa?i arvestuse asendama 40 aasta pärast.
«Tõenäoliselt tulevikus, kui praeguse pensionireformi tulemused on reaalses elus näha, tõusetub selle süsteemi solidaarsemaks muutmise küsimus,» märkis Leppik.
Selleks võidakse suurendada kõigile pensionäridele võrdselt makstava pensioni baasosa osakaalu või kehtestada riigipensionile lagi, millest kõrgemat ei maksta. Asjatundjate hinnangul võiks riigipensioni ülempiiriks olla näiteks 5-6-kordne keskmine pension ehk praeguses väärtuses ligi 10 000 krooni.
Samas on juba täna üle kolmekordset tulumaksuvaba miinimumi ületav pensioniosa tulumaksuga maksustatud, mis aitab samuti suuri vahesid pensionides tasakaalustada.
Emad kaotavad eelkõige
Pensioniarvestuses on täna suure löögi alla sattunud lastega kodus olevad emad, kelle eest riik on maksnud sotsiaalmaksu viimasel kolmel aastal vaid 700-krooniselt arvestuslikult kuupalgalt ehk 6,5 korda alla keskmise.
Iga lapsega kodus oldud aastaga kaotavad emad tulevasest pensionist praeguses väärtuses võrreldes keskmise pensioniga ligi 30 krooni kuus. Kavandatav emapalk aitab seda probleemi küll ühe aasta jooksul lahendada, kuid pikemalt kodus olijatel tekib siiski auk tulevasse riigipensioni.
Järgmisest nädalast saadab sotsiaalkindlustusamet kõigile pensionikindlustatutele isikustatud sotsiaalmaksu teatise eelneva kalendriaasta kohta. Kes ei soovi teatist saada posti teel, peab ametit sellest teavitama 14. aprilliks.
Sotsiaalmaksuga maksustatud keskmine tulu tõusis mullu 12,6 protsenti, 5247 kroonini ehk nii suurt palka teeninu sai eelmise aasta eest isikustatud sotsiaalmaksu (ISM) koefitsiendiks ühe. Võrdluseks – statistikaameti avaldatav keskmine kuupalk suurenes mullu 10,9 protsenti, 6110 kroonini.
«Meie avaldatav keskmine palk on arvestatud täistööaja kohta,» kommenteeris statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma.
Kokku maksti sotsiaalmaksu eelmisel aastal 726 839 inimese eest, mis on tänu tööhõive suurenemisele viimase nelja aasta kõrgeim näitaja. Samas on rekordiliselt suureks ehk 71,7 protsendini paisunud ka nende inimeste osakaal, kellele eelmise aasta eest arvestati ISMi koefitsient alla ühe ehk keskmise.
Aivar Reinap