Uudised

Üleilmne börsilangus on jõudnud ka Tallinna börsile ja pensionifondidesse.

Eile jõudis maailma börside langus ka Eestisse, kus börsi lipulaeva Tallinki aktsia langes päeva lõpuks 4,6%, olles vahepeal üle 6%-ses miinuses. Langemas on ka Eesti pensionifondide osakute väärtus.

SEB Ühispanga Aktiivne Pensionifond on kuu lõikes kaotanud oma osaku väärtusest 5,2%, olles kuue aasta arvestuses 40%-ses kasumis. Vähemal määral on langenud ka teiste penisonifondide osakute väärtus sõltuvalt sellest, kui suur on neis fondide aktsiate osakaal. Hansapanga K1, mis järgib investeeringute tegemisel kasvustrateegiat ehk investeerib rohkem aktsiatesse, on kuu lõikes kaotanud ligi 3% oma väärtusest. Aasta lõikes ollakse ikkagi veel 12,7%-ga plussis.

Analüütikute hinnangul ongi äärmiselt optimistlik loota nii kõrget pensionifondide tootlust, kui praegu on olnud. Ühispanga Aktiivse Pensionifondi 40%-ne aastatootlus on ikkagi hinnanguliselt suurepärane tulemus.

Venemaa on tublisti langenud

“Langus paistab turgudel alati rohkem silma, kuna on äkiline,” ütles Sampo Baltic Asset Managementi arendusjuht Peeter Schamardin. “Pensionifonde me käsitame kui pikaajalisi investeeringuid ja langusele järgneb ka tõus, mis küll ei pruugi nii kiire olla. Aga kogemus näitab, et väärtpaberite omanikud on pikas ajaperspektiivis olnud alati võitjad, ja seda rohkem, mida suurem hulk aktsiaid on nende portfellis.”
Huvitav on jälgida Venemaa RTS-i börsiindeksit, mis on kahe nädalaga vähenenud ligi 25%. Selle taga on paljude investorite kartus, et Venemaa börs on õhku täis. Suured Skandinaavia fondid ongi oma osalust börsifirmades agressiivselt vähendanud. Ka Hansa Venemaa Aktsiafondi osaku väärtus on jõuliselt alla tulnud, järgides korrelatsioonis Venemaa aktsiaturgu.

Turuanalüütiku Margus Järve hinnangul ei ole suureks paanikaks veel põhjust. “Turud on volatiilsed (etteaimamatult käituvad – toim), seda jah,” ütles Järv. “Tulevikus peaks hinnad jääma närviliseks, kuid minu arvates toimub lähiajal aktsiahindades põrge (tõus – toim). Kui võrrelda Venemaa RTS-i indeksi hetkeseisu aastaalguse tasemega, siis on ju turg tõusnud. Teiseks peab ikkagi vaatama, mis toimub Ameerika majanduses, ja seal on arengud kõigest hoolimata positiivsed.”

Vallo Toomet

Oodata on äkilisi liikumisi

• Algav nädal tõotab tuua jätku volatiilsetele ja äkilistele liikumistele nii võla-, valuuta- kui ka aktsiaturul, ennustab Sampo panga finantsturgude divisjon. 
•  Seda soosib nii aktsiaturgude heitlik meeleolu ja kohatised paanikanoodid kui ka olulised makrouudised. 
•  Ettevaatlikuks teeb Sampo panga hinnangul mitmete laiemate indeksite tehnilise taseme langemine ning üleilmsetel turgudel valitsev peataolek (India Bombay börsil katkestati näiteks eile hommikul pärast turu 10%-st langust kauplemine).

Kommentaar

Ülemaailmse raskustungi jõud on üldjuhul väike, kuid pikkade ajavahemike vältel küllalt mõjus, luues näivasse korrapäratusse korrapära. Gravitatsioon takistab ühelt poolt universumi paisumist ning hoiab ka muuhulgas dow-d, nikkeid, rts-i jt Maa küljes kinni.

Alates 2003. aasta märtsi lõpust on Morgan Stanley arenevate turgude aktsiaturgude indeks kasvanud gravitatsiooni-trotslikult 2,7 korda, s.o keskmiselt 38 protsenti aastas. Täna 1000 krooni 38-protsendise riskivaba tootlusega väärtpaberisse paigutanud tublil eesti investoril oleks kümne aasta pärast juba 25 000 krooni. Nimetatud indeksi 10-protsendine langus alates 9. maist ongi vaid sobiv meeldetuletus, et aktsiatesse investeerimine ei ole riskivaba ettevõtmine.

Esiteks ilmselt sellega, et viimased aastad on maailma majandusele olnud väga edukad. Üleilmse kogutoodangu kasvutempo ületab juba neljandat aastat nelja protsendi piiri. Inflatsioon on püsinud madalal ning see on ilma inflatsiooniootusi tõstmata võimaldanud hoida madalal ka lühiajalisi intressimäärasid.

Deflatsiooniga heitlev Jaapani keskpank on aga alates 2001. aastast olnud hõivatud sõjajärgse ajaloo ulatuslikuma rahapoliitilise eksperimendiga – enneolematu rahatrükkimisega. Olukorras, kus nullini alandatud keskpanga diskontomäär majandust ikkagi piisavalt ergutada ei suutnud, kandis keskpank viie aasta jooksul kommertspankade arvetele tasuta 25 triljonit jeeni! Nüüd, mil Jaapani majandus näib normaliseeruvat, on kolme kuu jooksul 10 triljonit jeeni jälle ringlusest ära võetud.

Oleks väga imelik arvata, et säärase suurusega sammud maailma majandust kuidagi ei mõjuta. Kõi-gepealt kergitasid Jaapanist nullilähedase intressimääraga laenatud jeenid läänemaailmas kõik-võimalike varaklasside (aktsiate, võlakirjade, kinnisvara) hindu.

Kui arenenud turgudele enam raha ei mahtunud, hakkas see voolama arenevatele turgudele – alates 2001. aastast on arenevate turgude võlakirjade riskimarginaal langenud üle kaheksa protsendi. Aktsia- ja kinnisvarahindade peadpööritav tõus on vaid mündi teine pool.

Hardo Pajula
SEB Ühispanga analüütik