Arvamus: Kas makseid pensionisambasse tasub jätkata?
Teise sambasse kogumise ajutine peatamine jätab mitu võimalust, kuidas saavad inimesed lähiaastatel kogumist jätkata.
Milline variant valida, sõltub konkreetse pensionisamba omaniku palgast lähiaastatel, samuti vanusest. Ühte selget soovitust anda ei saa, küll peaksid pensionisamba omanikud kaaluma enda jaoks võimalikud variandid läbi.
Kõrgemas eas inimesed (1954 ja varem sündinud) saavad jätkata tavapärase 2%+4% süsteemi alusel. See tähendab, et avalduse esitamisel jätkuvad 2010. aastal inimese enda maksed teise samba pensionifondi 2% ulatuses, millele riik lisab 4%. Kuna teine sammas on endiselt suurimate riigipoolsete soodustustega investeerimistoode Eestis, oleks inimestel, kel on pensioniiga lähemal, kindlasti mõistlik tavapärastel tingimustel kogumist jätkata. 10 000-kroonise brutopalgaga inimene loobub palgapäeval 150–160 kroonist, kuid selle eest saab ta pensionifondi osakuid 600 krooni eest. Hoiustades läheks aastakümneid aega, et oma investeeringut neljakordistada, teise samba puhul juhtub see kohe alguses.
Noorematele teise samba omanikele pakub riik kompensatsiooni. See tähendab, et riik on nõus neljal järjestikusel aastal maksma tavapärase 4% asemel 6%. Kui inimene tahab riigipoolset kompensatsiooni ära kasutada, tuleb ka tal endal rohkem maksta. Millal seda teha, saab inimene ise valida. On kaks varianti: a) inimene jätkab 2% maksmist aastatel 2010 ja 2011 (muidu oleks neil aastatel maksed 0% ja 1%) või b) inimene maksab poole rohkem riigiga samal ajal ehk aastatel 2014–2017.
Variant, kus inimene ja riik maksavad eri aegadel teise sambasse rohkem, loob naljakaid olukordi nende jaoks, kelle palk kõigub. Näiteks üliõpilased, kes tööl ei käi, peaksid kindlasti jätkama 2010. ja 2011. aastal 2% tasumist. Kui palka ei ole, siis sellest 2% maksmine kindlasti tükki küljest ei võta (nullkroonisest sissetulekust 2% on null krooni). Aastate pärast, mil need üliõpilased on juba tööle läinud, saavad nad riigi poolt tavapärase 4% asemel 6%. Nii et tasuta lõuna on olemas.
Aga kui kasv ei taastu
Kui on oodata tulevikus sissetuleku langust, on olukord vastupidine, s.t et riigipoolne kompensatsioon tulevikus, kui palk on madalam, pole enam rahaliselt nii suur ja seega vähem atraktiivne.
Kuigi riik võib nelja boonusaasta perioodi edasi lükata, siis see ei puuduta neid, kes otsustasid 2010-2011 vabatahtlikult rohkem teise sambasse tasuda. Võimalust koos riigiga samal ajal 50% suuremaid makseid teise sambasse teha võib luhtuda siis, kui majanduskasv Eestis ei taastu mingil põhjusel. Kui majanduse nominaalkasv jääb alla +5%, siis lükkab riik nelja boonusaasta perioodi edasi. Kui majanduskasv ei tõuse aastaks 2015 üle 5%, siis jääb boonusaastate periood üldse ära.
Kui vanematel inimestel on soov jätkata tavapärase 2+4% süsteemi alusel või nooremad inimesed tahavad ise aastatel 2010–2011 rohkem teise sambasse investeerida (matemaatiliselt kõige kasulikum variant), siis tuleb esitada avaldus. Neid saab esitada LHV-le ja pankadele alates augustist kuni novembri lõpuni. Kui on soov tulevikus neljal aastal riigiga samal ajal rohkem tasuda, on avalduse esitamiseks aega rohkem. Sellisel juhul tuleb avaldus esitada 2013. aasta sügiseks.
Mihkel Oja, LHV Varahalduse tegevjuht