Eesti
Filtreeri
Pensionile tahab eestlane jääda alla 60-aastaselt
Pensioni pärimisel võimalik nii osakute ülekandmine kui ka rahalised väljamaksed
Rootsi II sammas Eesti omast kõvasti äkilisem
Kui riik lubab suuremaid riske, oleks aus ka ette hoiatada
Kõrgema riskiga pensionifondid langesid eelmisel nädalal
Haldurid tahavad puhast aktsiafondi
Kogumispensioni varade maht kerkis üle kaheksa miljardi

Arvamus: Ära torma fondi vahetama

27.10.09 Äripäev

Tänu Swedbanki värskele “suurepärasele reklaamikampaaniale” ning SEB omale aasta tagasi, kipuvad inimesed oma teise samba pensioniraha ummisjalu LHV Panka viima.

LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja kinnitabki, et nende fondidega liitub praegu kaks korda enam inimesi kui aasta tagasi.

Jutt jumala õige. LHV pensionifondid on olnud viimasel ajal teistest selgelt paremad ning ka nende reklaamikampaania on seekord mäekõrguselt agressiivseim.

Fonde tutvustatavates materjalides on tavaliselt väikeses kirjas märkus, et fondiosakute senised tootlused ei pruugi garanteerida samasuguseid tootlusi tulevikus. Tegelikult tuleks samasugune hoiatus anda ka parimate fondide kohta – parim fond nüüd ei pruugi jääda parimaks ka tulevikus. Veelgi enam, ajalugu on näidanud, et turu parim fond võib tulevikus langeda tagumiste hulka. Nii on juhtunud näiteks paljude Swedbanki pensionifondidega, mis veel mõne aasta eest olid turu parimad. Swedbanki K3 konkureeris pikka aega LHV fondiga Maailma Aktsiad parima kohustusliku pensionifondi tiitli pärast, praegu on aga tegemist selgelt kehvimaga.

Taolise drastilise muutuse põhjus on tihti inimlik faktor. Parimad fondid on tavaliselt fondijuhtide nägu ehk teisisõnu sõltub fondi edukus suurel määral eelkõige neist. Kuna fondide juhtimisega on seotud suur raha ja pahatihti veel suurem ego, siis häid ja edukaid fondijuhte kiputakse üle ostma või nad soovivad ise asutada varahaldusfirma.

Mitmed Äripäevas Eesti edukamateks fondijuhtideks valitud isikud on nüüdseks kas vahetanud panka, selle juures olevat varahaldusfirmat või asutanud oma investeerimisfirma.

Kui finantsinspektsioon tuvastas Swedbanki puhul huvide konflikti, siis mulle tundub, et sellest patust pole täiesti puhas ükski varahaldusfirma, kaasa arvatud LHV. Näiteks on LHV fondides, ka teise samba pensionifondides, kiirlaenuäri Luottotalo Fenno kõrge riskiastmega võlakirju (nn rämpsvõlakirju), mille emissioonide korraldaja oli LHV Pank. Pensionifondi Maailma Aktsiad portfell sisaldas 3,32% Luottotalo võlakirju, pensionifondi Kvaliteetsed Võlakirjad (sic!) portfellist moodustas Luottotalo koguni 4,35%.

Enim tekitab minus kõhklusi võimalus, et Swedbanki jama tõttu jookseb LHV fondidesse ummisjalu liiga palju inimesi. LHV Pank on üsna väike ning nende inimressurss piiratud, kümmekonna fondiga tegeleb käputäis inimesi. Samas teeb Swedbank ilmselt kõik, et järgmisel aastal oleks nende fondid tunduvalt paremas positsioonis, mistõttu võib nende tulevik olla üsna hea.

Neil põhjustel ma ei soovitagi fondivahetusega kiirustada ja võib-olla tasuks vaadata, mida suudavad fondijuhid meie pensionifondidega teha järgmisel aastal. Öeldakse, et tark ei torma. LHV pensionifondide tootlused on küll praegu teistest paremad, aga ka valitsemistasud on konkurentidest suuremad. See on investori jaoks püsikulu, mis heitlikest finantsturgudest ei sõltu.

Pensionifondid on investeeringud aastakümneteks ning kas vahetada fondi aasta varem või hiljem, ei mängi noorte puhul väga suurt rolli, aga neile, kel pension on kümmekonna aasta kaugusel, fondi vahetamine enam suurt efekti ei anna.

Käimasolev puhastustuli fondimajanduses peaks aga lõppkokkuvõttes valdkonnale hästi mõjuma, mistõttu võib loota, et tulevikus jäävad võimalused liialdustega väiksemaks.

Autor omab LHV pensionifondi Maailma Aktsiad osakuid

Tõnis Oja