Eesti
Filtreeri
LHV plaanib endised Danske pensioni-fondid ühendada tuleva aasta keskel
LHV seab indekspensionifondide haldustasu Tulevast madalamaks
LHV raputab pensionifondide vaikelu
Fondivalitsejad LHV Varahaldus ja Danske Capital ühinevad
Tuleva pensioniühistu lubab madalaid tasusid ja läbipaistvust
Teine sammas katab vaid augu
Aeg on unelmast ärgata ja pensioniootusi muuta

Art Lukas: Testin, testin – 30 aastat pensioni saamiseni

29.11.06 Postimees

Lapsevanemaks saamine on suuremale osale inimestest äärmiselt õpetlik protsess. Ettevalmistumine algab juba kuid varem. Tähelepanuväärne on seejuures, et inimesed teevad suuri pingutusi, veendumaks kõiges – hankides infot, lükates ümber müüdid, proovides läbi tegevused.

Paljud käivad lapse sünniga seonduvat põhjalikumalt plaanimas perekoolis, uuritakse sõprade ja sugulaste kogemusi, uuritakse, mida ja kuidas ikkagi riik toetab ning kus tuleb ise hakkama saada. Põhjalikumad ei jäta tegemata koguni peaproovi – katsetatakse omal nahal järele, kui palju ikka täpselt võtab aega sõit kodust sünnitusmajja.

Tuleviku saabumine on paratamatu, aga mõne kuu perspektiivis tunnetatakse seda tõsiasja palju selgemalt kui kaugematele aastatele mõeldes. Kui suudaksime osagi seda kavandamise ja läbimängimise kihku rakendada ka mõnekümne aasta pärast saabuva pensioniea plaanimiseks, oleks meil alust olla helge tuleviku suhtes sama enesekindlad nagu laste puhul.

Kummalisel kombel ei tule uut pereliiget oodates inimestele pähe, et äkki minu laps ei tahagi vankris olla – seega pole mõtet vankrit muretseda. Seevastu pensioni puhul on noorte seas levinud mõttekäik, et äkki mul ei lähegi pensioniks kogutavat raha tarvis.

Esiteks muidugi sellepärast, et «ma ju ei ela pensionini». Selle loogika agarate levitajate juttu kuulates jääb mulje, et mingisuguse elueastatistika järgi ei tohiks meil üldse pensionäre olla – eluiga ju sinna ei küündivat. Tänavatel ringi jalutades võib siiski igaüks veenduda vastupidises.

Kontrollides seda vaatlust statistika andmebaasi põhjal, avastame koguni, et meil on 225 000 üle 63-aastast elanikku. Ja see pole veel kõik – see 225 000 ei koosnegi ainult naistest.

Pikem pensionipõlv

Kui Eesti mees otsustab 65-aastaselt lõpuks töörügamise lõpetada ja pensionipõlve nautima hakata, siis tema keskmine pensionipõlve pikkus ei ole mitte üks või kaks aastat, nagu miskipärast arvama kiputakse, vaid statistika järgi üle 13 aasta.

Järgmine levinud arusaam on, et kuigi riik on loonud kolmesambalise pensionisüsteemi, siis tegelikult võib taburet väga edukalt seista ka kahel jalal. Mis vahe ikkagi täpselt on ühe-, kahe- ja kolmesambalisel pensionil, võib iga eestimaalane proovida käepäraste vahenditega läbi mängida.

Tänase kolmekümneaastase tulevikus hakkama saamist ainult riigipensioni põhjal võite katsetada nii: kui teil järgmine kuupalk laekub, jätke sellest veerand alles ja kandke ülejäänu eksperimendi ajaks mõne sõbra või sugulase arvele. Proovige selle veerandiga hakkama saada. Tahate selgemat veendumust – korrake seda ka järgmisel kuul.

Kahe samba pension: kandke pärast palga laekumist pool ära ja püüdke teise poolega hakkama saada. Ilmselt märkate, et see on juba märksa võimalikum kui esimene variant. Langus on aga siiski päris järsk.

Kolme samba pension: pärast palga laekumist kandke ära kolmandik, kuuendik või ärge kandke midagi, sest kõik need variandid on koos kolmanda sambaga võimalikud, kui te piisavalt vara alustate.

Kui olete kõik läbi proovinud, tehke iseseisvalt otsus, kas kolmandal sambal on mõtet, kas see muudab reaalselt elukvaliteeti või mitte. Prognooside järgi hakkab pensionisammaste osakaal olema laias laastus just selline – riiklik pension keskmisest palgast umbes veerand, teine sammas sama palju lisaks ja kõik muu peab tulema täiendava kogumise varal.

Iseenesest pole oluline, kuhu täiendav summa kogutakse. Samas peab tunnistama, et arvestades paindlikkust ja maksusoodustusi, soovitab enamik finantsasjatundjaid kasutada just kolmanda samba võimalusi. Nii on see ka meie pensionisüsteemi disainides mõeldud.

Muidugi võivad kinnisvara usku inimesed raha paigutada ka maadesse ja majadesse, kui nad seejuures leiavad võimaluse, kuidas seda teha näiteks 300 krooni kaupa kuus ja nii, et riik tagastab iga 300-kroonise sissemakse kohta 69 krooni tulumaksu arvelt.

Vaja süveneda

Riiklikud toetused laste osas on selgeks teinud enamik peredest. Seevastu enda tulevikuks säästmise puhul on asi täpselt vastupidine. Viimase Emori uuringu järgi ei osanud 85 protsenti Eesti elanikest nimetada mitte ühtegi investeerimisega seonduvat maksusoodustust.

Seega kui te tahate, et enda kaugemast tulevikust oleks põhjust mõelda sama helgelt kui oma laste puhul, siis tuleb võtta ka aega, et sellesse pensioni valdkonda sama põhjalikult süveneda. Ligi 100 000 eestimaalast on selle juba läbi teinud ja nende tulevikku toetavad kõik kolm pensionisammast.

Art Lukas,
Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja