Eesti
Filtreeri
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 181 601 inimest
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 169 306 inimest
Eesti Väärtpaberikeskus sai 15 aastaseks
Kogumispensioniga on liitunud 591 245 inimest, fondide kogumaht 14 308 miljonit krooni
Eesti müüb SRÜ riikidele oma kogumispensionisüsteemi
Eesti väärtpaberikeskus saab 15 aastat vanaks
Pensionifondi uuesti muuta ei lasta

Arrak: Eesti mees ei saa II sambast kunagi raha tagasi

21.10.11 Äripäev

Kui Eesti mees ei ole just väga hea geneetilise koodi või eriliselt heade elukommetega, ei saa ta teisest pensionisambast kunagi oma raha tagasi, sõnas majandusõppejõud Andres Arrak.

„Riigipension kaob ära sellepärast, et töötegijate, maksumaksjate ja pensionäride suhe läheb halvaks ning teises ja kolmandas sambas ei suudeta tootlust tagada ja need rahapaigutused on ebaefektiivsed nii, et raha läheb kaotsi nii kui nii,“ lausus majandusõppejõud Andres Arrak.

Ta rääkis, et on ise teise pensionisambasse kaheksa aastat makseid teinud ning seda kontrollides oli seal nominaalselt natuke väiksem summa järele jäänud, kui sisse makstes. „Aga kui võtsin inflatsiooni arvesse, siis oli kolmandik sellest summast kadunud. Kui isegi edukaimad pensionifondid ei suuda investeerida minu raha nii, et see oleks inflatsioonist kõrgem, siis ei ole asjal lihtsalt mõtet.“

Arraku sõnul on teise samba häda veel ka see, et kui ta pensionile jääb, ei saa ta raha sealt korraga välja võtta. “Ma pean hakkama seda jupikaupa võtma ja peaksin elama 83-84 aasta vanuseks, et oma raha tagasi saaksin. Aga teatavasti keskmine Eesti mees elab kusagil 70 aastat. Ütleme, et keskmine Eesti mees, kui ta ei ole just väga hea geneetilise koodi või eriliselt heade elukommetega, ei saa kunagi oma raha teise samba fondist tagasi,” nentis ta.

Kolmanda samba patt on Arraku arvates see, et raha paigutatakse veelgi riskantsematesse finantsinstrumentidesse, kus on lootus saada kõrgemat tulu, aga riskid on ka suuremad. „Kuna teise ja kolmanda samba pensionifondide raha on paigutatud muuhulgas ka Kreekasse ja teistesse võlakriisis riikidesse, siis osa sellest rahast läheb kaotsi. Kreekasse paigutatud raha on ka kõik juba nii kui nii maha kandnud,“ sõnas Arrak.

„Pensionile lootmine on tänapäeval mitte väga optimistlik tegevus,“ lisas ta naerdes. „Tulevane Eesti pensionär saab ainult iseendale loota – kas ta viitsib lapsi teha, kes teda toetavad, äkki on tal mingi kinnisvara, äkki tal on mingi maatükk või metsajupp. Oma säästud tuleb paigutada sellistesse reaalsetesse varadesse, mille väärtus aja jooksul kasvab – nagu olen öelnud: maarjakaske tuleb kasvatada!“ jagas ta vanaduspõlve kindlustamiseks soovitusi.

Katre Pilvinski