Eesti
Filtreeri
Pension2050 visioonikonverentsi esitlused ja järelkaja
4. novembril toimub Pension 2050 visioonikonverents
Üksi elavad pensionärid hakkavad saama toetust 115 eurot aastas
Liisi Uder: pension pole vaid riigi mure
Margus Tsahkna plaanib pensionireformi
Sotsiaalministeerium tahab tõsta pensioniiga 70. eluaastani
Mida teha, et riigipensionile saaks loota ka aastal 2060?

Äripäev on pensioniea tõstmise poolt

17.07.06 Äripäev

Peaminister Andrus Ansip on hakanud rääkima ebapopulaarset juttu, et võiks tõsta meie pensioniiga. Äripäev toetab peaministri ettepanekut.

Pensioniea tõstmise vajadusel on üks väga kindel põhjus: järjest vähem töötajaid peab ülal pidama järjest suuremal hulgal pensionäre. Pensioniea tõstmine vähendab edukalt riigi sotsiaalsüsteemile langevat koormat ning toob samas sisse rohkem maksutulu.

Muidugi on see teema, mida veel mitu valitsust võiks rahulikult edasi lükata. Teine ja kolmas sammas toimivad meil ju isegi üllatavalt hästi, inimese omavastutus on pidevalt tõusnud. Kuid pikemas perspektiivis on see ainult hea, kui ülehomsete probleemidega tegeletakse täna. Siis on ülehomme parem elada. Kuna probleem jääb, pole põhjust jaanalinnutada.

Kui praegu tuleb Eestis ühe pensionäri kohta 1,53 töötajat, siis tulevikus jääb neid järjest vähemaks. On välja arvutatud, et kui pensioniiga jääb samaks ja ka tööealine elanikkond sama suureks, siis on meil iga maksumaksja kohta üks pensionär aastal 2050. Pensioniiga on Eestis praegu meestel 63 ja naistel 59,5 eluaastat, kaheksa aasta pärast soolised eristused kaovad. Pakume, et järgmise sammuna võiks pensioniiga tõusta kõigile 65 eluaastani. See on ka Euroopa keskmine.

Kasvab ju ka oodatav eluiga. Praegu on see meil Eestis 72 aastat. Tõsi, see on Euroopas üldiselt kõrgem.

Esimene vastuväide on lihtne õigluse printsiip: väljateenitud mõnus vanaduspõlv jääb järjest lühemaks. Eluiga arvestades jääks muudatuste korral teenitud vanaduspuhkust järele vaid kuus-seitse närust aastakest. Ent samas ei vaata sugugi mitte kõik vanemad inimesed pikemat tööaega kui nendevastast vandenõud. Kõrgem pensioniiga tähendab neile ka õigust kauem töötada ja seda, et tööandja ei saa vanemaid inimesi nii kergesti minema lüüa.

Nelja aasta eest kinnitas rahvaliitlane Janno Reiljan Postimehes, et kui meil oleks tööjõupuudus, siis oleks pensioniea tõstmine hea mõte, kuid meil on tööjõu ülejääk ning paljud vanemad inimesed ei leia töökohta. Praegu, teadagi, ongi tööjõupuudus majas. Ja see on üks oluline argument pensioniea tõstmise toetuseks. Vastasel juhul võiks tõesti karta, et vanemate inimeste tööea tõustes suureneb tööpuudus noorte seas, mis poleks jälle hea.

Inimesed räägivad muidugi ikka ajaloolisest ebavõrdsusest: miks pean mina kauem tööd rügama, kui paar aastat varem sündinu sellest pääses. Tegelikult on selge, et ajalooline ebaõiglus räägib praeguse töötaja kasuks, kelle elatustase ja eluiga on tõusnud. Paar aastat kauem töötamine on parem lahendus kui kõrged maksud, millest muidu pensionäre üleval peaks pidama.

Samasugused arutelud käivad kõikjal halle karvu koguvas Euroopas. Tihti unistuste heaoluriigiks peetavas Taanis tõsteti pensioniiga 67 eluaastale, Saksamaa plaanib sama teed. Soome jälle maksab kõrgemat vanadusraha neile, kes kauem töötavad.

Lõpuks, mis olekski alternatiivid? Võõrtööjõud ja sünnitamine. Emapalk meil ju on. Ning võõrtööjõu suuremat kasutamist arutatakse samuti kogu aeg – Äripäev on sedagi toetanud -, aga samas paneb see sotsiaalsüsteemile ja ühiskonnale jälle oma surve. Kõrgem pensioniiga kasutab omi ressursse.