Uudised

Peagi pensioniindeksit reformiv riigikogu paneb pensionide kasvu senisest märksa enam sõltuvusse palkade kasvust ja võimendab 1. aprilli pensionitõusu, mil keskmine vanaduspension kerkib 4581 kroonini.

Ühtlasi tähistavad pensioniseaduse muudatused aprillis alustanud riigikogu senist kõige revolutsioonilisemat ning ka kaugemasse tulevikku vaatavat sammu, puudutades otseselt sadu tuhandeid juba pensionipõlve pidavaid või sinna lähiajal jõudvaid inimesi.

Põhjalikult ringi tehtava indeksi mõjul võivad 44-aastase tööstaažiga pensionärid ette arvestada oma sissetuleku 22-protsendilise suurenemisega – 800 lisakrooni on neile valusal hinnatõusu ajal nii vajalik tugi.

Ilukõned riigikogus

Järgmisest aastast sõltub pensioniindeksi arvutamisel palkadest, täpsemalt sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust 80 protsenti ja tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust 20 protsenti. Pikalt kehtinud kord arvestas mõlemat võrdselt – nii sotsiaalmaksu kui ka inflatsiooni kasvu osa moodustasid varem indeksist 50 protsenti.

Tõenäoliselt 14. novembril riigikogus lõpphääletusele pandav seaduseelnõu tekitas oktoobris parlamendisaalis emotsioonide ja ilukõnede tulva. Reformierakonna fraktsiooni liikme Tatjana Muravjova sõnul on muudatused pensionäridele igati soodsad, kuna suure palgakasvu tõttu laekub sotsiaalmaksu märkimisväärselt enam kui kerkib inflatsioon. «Ma arvan, et pensionärid jäävad võitjaks,» sõnas Muravjova.

Järgmise aasta riigieelarvet kaitsnud sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar ütles, et tegemist on Eesti ajaloo ühe suurima pensionitõusuga. Eelarvest kulub tema sõnul umbkaudu viiendik pensionide maksmiseks. «Selle otsuse rahalised mastaabid on tohutud, ühiskondlik tähendus aga mõõtmatult suurem. Aastaks 2011 on keskmine pension kaks korda suurem kui täna,» rääkis Padar.

Isamaa ja Res Publica Liidu nimel esinenud Ott Lumi väitel lõpevad nüüd ära tavapärased erakorralised ja mõneti populistlikud pensionitõusud. «Viime ellu oma valimislubaduse anda eakatele majanduskasvust laekuv suurem osa tagasi pensionide näol,» sõnas Lumi.

Sotsiaaldemokraadist sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof kirjutas oma erakonnalehes, et tänavune korraline indekseerimine kergitas kevadel keskmist pensioni vaid 12 protsenti. Uutmoodi indekseerimine tagab tema kinnitusel, et eakate ostujõud kasvab hinnatõusust kiiremini.

Pensionärid mures

Sedasama lootsid ka kõik pensionärid, kellega Postimees läinud reedel Tallinna keskturul vestles. «Minu tarbimine on minimaalne – toit, ravimid ja kommunaalkulud ning hauda ei võta ma midagi kaasa. Tulen omadega välja,» rääkis 85-aastane Liidia Jakobson, kes lõpetas töölkäimise alles 2000. aastal, kuna ei hakanud «kompuutrit selgeks» õppima. Samas tunnistas vanem proua, et turul ja poes tabab teda pea iga päev ebameeldiv üllatus üha kallinevate toiduainete näol.

Üleöö paisuvad hinnad tegid muret ka 1926. aastal Petseris sündinud Vladimir Zamtšatskile, kes pidas enam kui 50 aastat lukksepa ametit. «Eile maksis pakk hapukoort viis krooni 90 senti, täna juba kaheksa krooni,» rääkis Zamtšatski, kes siiski ei kurtnud oma praeguse 4400-kroonise pensioni üle. «Ma ei joo, ma ei suitseta ja mul on Suur-Sõjamäel aiamaa, kus ma kasvatan kurke ja tomateid,» avaldas ta oma toimetuleku retsepti.

Teine pensionikindlustuse seaduse parandus suurendab pensionis baasosa osakaalu, muutes parlamendipoliitikute kinnitusel kogu süsteemi solidaarsemaks ja õiglasemaks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul on tulemuseks see, et kõigile võrdne pensioniosa moodustab ka aastal 2040 kolmandiku keskmisest pensionist ning riikliku pensioni kõigile võrdne osa on omakorda 60 protsenti. Vastasel korral kukuks kõigile võrdne osa 15 protsendini. Süsteemi loojad unistasid kaheksa aasta eest, et baasosa oleks 35 protsenti pensionist, meenutas reformierakondlane Muravjova.

Solidaarne süsteem

Antud muudatus toob kõige rohkem kasu napi tööstaažiga inimestele, samuti hiljuti pensionile jäänutele ning pensionieelikutele, kel polnud võimalik pikalt teist või kolmandat pensionisammast kasvatada. Uue sätte järgi tohib iga viie aasta tagant riikliku pensioni indeksi arvutamise korda muuta. Reeglite ringitegemine on lubatud juhul, kui on põhjust karta, et vana kord ei ole «enam finantsiliselt või sotsiaalselt jätkusuutlik».

«Me tagame, et säilib pensionireformi see alustala, et keskmise palga ja keskmise pensioni suhe jääb kogu aeg ühesuguseks. Seda vaatamata sellele, et tööealiste inimeste arv kogu aeg väheneb ja pensioniealisi tuleb juurde,» võttis Nestor seaduse põhisisu kokku.

Kai Kalamees,
Postimees