Uudised

Riik hoiaks II samba maksete külmuta­misega kokku 1,5 miljardit krooni.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul tuleks sissemaksed pensionikindlustuse teise sambasse 1. maist kaheks aastaks külmutada. Sellega säästaks riik juba sel aastal 1,5 miljardit krooni. Peaministri sõnul tähendab see, et töötajad ei peaks enam maksma pensionisambasse 2% oma tuludest ja ka valitsus ei peaks sinna oma 4% juurde panema. 

Ülejäänud kärpekohti otsitakse samuti ning üks võimalus on näiteks vedelkütuse varu ostmata jätmine. Sellega hoiaks riik kokku paarsada miljonit krooni.

Riigikogu sotside fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul pole II samba teema uus ja sellise väljaütlemisega tuli Ansip tagasi oma ettepaneku juurde, mille ta tegi juba talvel negatiivse eelarve läbirääkimiste ajal.

„See on peaministri seisukoht ja seda ettepanekut peab peaminister ise kaitsma,” ütles IRL-i peasekretär Margus Tsahkna.

Vajab parandamist

„Rahandusministeeriumi koos­tatud riskistsenaarium kõneleb sellest, et eelarvedefitsiidiks võib kujuneda kõikide riskide realiseerumisel koguni 6,1%. See tähendab, et me peaksime kindlasti valitsussektori eelarvepositsiooni parandama. Ja kõlanud ettepanekute järgi tuleks alates 1. maist edasi lükata kaheks aastaks sissemaksed pensionikindlustuse teise sambasse,” vahendasid ERR-i uudised Ansipi sõnu.

IRL-i kuuluv põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas, et II sambast oli juttu ka eilsel valitsuskabineti istungil.

Sotsid vastasid valitsusliidu partneritele sama ettepaneku peale juba talvel, et nad ei pea seda õigeks, kui kogumispensionär kannataks. „Usun ja loodan, et meie erakond on endiselt sellel seisukohal. Teisisõnu tuleks see siis kuidagi kompenseerida,” leidis Nestor.

„Kui meil on valida, kas kärpida veel palkasid ja võtta igaühe taskust veel raha või kaaluda II samba sissemaksete peatamine, siis viimasest sünnib inimestele vähem kahju,” leidis Tsahkna. Tema sõnul pole see paraku kogu kokkuhoid, sest esialgsetel andmetel tuleb sellel aastal kokku hoida kolm miljardit krooni.

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et kohustusliku pensionisamba sissemaksete ajutine lõpetamine tähendab tööinimeste ahistamist ja kodanikuõiguste rikkumist. „Selline samm seab kahtluse alla riigi usaldusväärsuse ja õõnestab inimeste usku oma riiki. Riik peaks petukaupa pakkunud inimestele tagastama nende seni II pensionisambasse tehtud sissemaksed.”

Tsahkna möönis, et muidugi tundub see inimestele reetmisena, kuid see on väiksem kahju, kui kärpida veel kord inimeste palku või kultuuritoetusi.

Kui maksed peatatakse, siis võime kindlasti rääkida kriisist Eesti pensionisüsteemis, ütleb SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. „Teatud mõttes tuleb tunnustada valitsuse pingutusi. Kõik peavad suutma praegu oma mätta otsast kaugemale vaadata, ükski säästuettepanek ei tohiks olla tabu. Samas peaks II samba maksete kallale minek olema kokkuhoiukohtade järjekorras kõige lõpus,” räägib Holst.

„Kui maksed peatatakse, siis peaks seda tegema nii, et makseid ei peatata neil, kel on jäänud pensionini näiteks vähem kui 15 aastat,” lisas ta.

Majandus läheb sel aastal 8,5 protsendiga miinusesse

•• Rahandusministeeriumi eile avaldatud Eesti majanduse kevadprognoosi kohaselt langeb majandus 2009. aastal 8,5%, 2010. aastal 2,5% ja kasvab uuesti 2011. aastal 1,5%. Inflatsioon alaneb sellel aastal 0,4% peale ja järgmisel aastal on Eestis tegu lausa deflatsiooniga 0,6%.

•• Tööpuuduse määr kerkib sellel aastal 12% peale, järgmisel aastal 15,6% juurde. Kõrgtase jätkub 2011. aastal, kus rahandusministeerium prognoosib töötuse määraks 15,4% ja alles 2012. aastal tuleb väike langus 13,5% juurde.

•• „Üks kümne miljardi kroonine lugu,” rääkis rahandusminister Padar 2010. aasta eelarvekärpe kohta. Praeguste kulude tasemelt tuleb järgmise aasta defitsiit 16,5 miljardi krooni suurune. See on 7,5% sisemajanduse kogutoodangust, aga eurole üleminekuks oleks vaja saada see kuni 3% peale.

•• Peaminister Andrus Ansipi sõnul võib majandusprognoosi põhjal loota, et euroalaga liitumise kriteeriumide täitmine on reaalne juba sel sügisel, mis võimaldab Eestis euro käibele võtta 2011. aasta alguses.

•• „Jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu maksulaekumised on graafikus,” lisas Padar. Täpsuse huvides võib lisada, et märtsikuu maksutulud pole veel ametlikud, kuid esimesed andmed räägivad, et maksud tulevad nii, nagu praegune (kärbitud) eelarve ette näeb. Nii on eelarve endiselt euroraha kasutuselevõtuks vajaliku Maastrichti eelarvedefitsiidi graafikus, kuid seis on piiripealne. Siit ka üks põhjus, miks on vaja kiiresti tekitada kolmemiljardiline varu. Teine põhjus on hoopiski 2010. aasta eelarves laiutav hiiglaslik auk, mis nõuab juba praegu pika vinnaga otsuste käivitumist.

•• Tuleva aasta kärbe saab olema palju valusam, sest see tehakse praeguse, juba mitu korda vähendatud summa pealt. „Tulumaksu langetamise ja tulumaksuvabastuse edasilükkamine,” viitab Padar pensionisamba ja töötuskindlustusmaksete kõrval veel ühele lahendusele. „Ma ei näe, et edasilükkamist oleks mõtet teha ühe aasta kaupa, võiks teha kohe kaks-kolm aastat,” lisas Padar.

Kommentaar

Aivar Rehe, Sampo panga ja Eesti pangaliidu juht

See on erakordne samm. Aeg ilmselt lubaks selliste otsuste tegemist, aga samas on see väga tundlik teema. Tegemist on süsteemi usaldamise küsimusega. Kogu kogumispensioni ideoloogia ehitati alguses üles vabatahtlikule liitumisele ja riik võttis sellega ka endale kohustusi. Maksete peatamine tekitab negatiivse emotsiooni.

Hea on see, et maksed peatatakse ajutiselt. Kaks aastat tundub pensionisüsteemis lühike aeg. Kui kõik võtavad seda erakordse meetmena, milles tuleb osaleda, et Eesti raskustest välja tuleks, ilma et tuleks kasutada äärmuslikke lahendusi, nagu D-teema ja välisfondide sekkumine, on hästi. Läheksin otsusega kaasa, kui sellega tuleksime situatsioonist välja ja selle üks tulemus oleks euro kasutuselevõtt. Halvem oleks olnud, kui peatamine oleks lõplik.

Kommentaar

Silja Saar

Danske Capitali tegevjuht

Maksete külmutamise otsus on hävitav riigile endale ja nendele, kes on liitunud. Süsteemi ei käivitatud nalja pärast, on selge, et meie demograafilise situatsiooni tõttu ei jõuta tulevikus töötajate maksetest kuigi palju pensioni maksta. Kui me praegu maksed peatame, siis see tuleb inimeste tuleviku pensioni arvel. Sõltuvalt vanusest ja palgast on see võrreldav praeguse pensionitõusuga. Kogunenud pensioniraha võib selle kahe aasta pärast olla 5% või rohkemgi väiksem.

Seni kogutud raha sambast välja võtta ei saa, küll aga võib selle üle vaielda, kas vabatahtlike liitujate ootusi on kuidagi petetud. Liitujaid on üle 400 000.

Pank jätkab kogutud summade investeerimist. Seda küll kartma ei pea, et hooldustasu võiks ar­vele miinust tekitada. Halb on see, et keegi ei garanteeri, et kahe aasta pärast süsteem jätkub.

Autor: Kärt Anvelt, Mikk Salu