Eesti
Filtreeri
Ebavõrdsus jõuab tulevaste pensionärideni
I sambas käib reform
Täiendav pensionitõus on tänavu ära jäämas
Riiklik pension tõuseb 1. aprillist
Soome pensionisüsteem tagab priske pensioni
Kes maksab meile pensioni

2002

Valitsus esitas juulikuise pensionitõusu õiguslikud alused

ANDRES VÕRK: Ravikindlustus pensionidelt?

15.07.09 Eesti Päevaleht

Pea iga nel­jas mak­su-k­roon lä­heb Ees­tis pen­sio­ni­deks: tä­na­vu ku­lub pen­sio­ni­de­le li­gi 19,5 mil­jar­dit kroo­ni.

Sel­lest ra­hast oma­kor­da 19 mil­jar­dit kroo­ni peaks tu­le­ma sot­siaal­mak­su 20-prot­sen­di­sest pen­sio­nio­sast, mi­da kõik töö­ta­vad ini­me­sed oma pal­galt mak­sa­vad. Ülejää­nud pool mil­jar­dit kroo­ni tu­leb täien­da­va siir­de­na rii­giee­lar­vest: näi­teks en­dis­te­le rii­gi­ko­gu liik­me­te­le eri­pen­sio­ni­de maks­mi­seks (mis ula­tu­vad 16 400–30 750 kroo­ni­ni), aga ka 2008-kroo­nis­te rah­va­pen­sio­ni­de maks­mi­seks.

Pa­ra­ku on pen­sio­ni­de­le teh­ta­vad ku­lu­tu­sed suu­re­mad kui pen­sio­ni­kind­lus­tus­mak­sest ra­ha lae­kub: tä­na­vu esi­me­se kuue kuu­ga lae­kus sot­siaal­mak­su pen­sio­ni­de maks­mi­seks 7,5 mil­jar­dit kroo­ni. Sa­mal ajal ku­lus pen­sio­ni­deks ter­velt 9,1 mil­jar­dit. See­ga tõid tä­na­vu esi­me­sed kuus kuud li­gi 1,6 mil­jar­dit kroo­ni mii­nust. Jah, na­tu­ke on siin abi tei­se sam­ba mak­se­te pea­ta­mi­sest – võib eel­da­da, et tä­na­vu lae­kub sot­siaal­mak­su riik­lik­ku pen­sio­ni­kind­lus­tus­se 16,5 mil­jar­dit kroo­ni. Kuid ome­ti jääb pen­sio­ni­kas­sa tä­na­vu li­gi 2,5 mil­jar­di kroo­ni­ses­se de­fit­sii­ti.

Kus­kilt võimu­ko­ri­do­ri­dest lip­sas ko­ge­ma­ta väl­ja uitmõte, et pen­sio­ni­de vä­hen­da­mi­seks võik­sid pen­sionä­rid maks­ta ra­vi­kind­lus­tus­mak­su. Sel­le­le järg­nes pea­gi ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi pres­si­tea­de, mil­les ra­han­dus­mi­nis­ter Jürgen Li­gi kin­ni­tas, et se­da ei ole aru­ta­tud. Sa­mas mai­nib mi­nis­ter, et eks­per­did on pen­sio­ni­de ra­vi­kind­lus­tu­se­ga mak­sus­ta­mi­sest rää­ki­nud ju­ba aas­taid.

Keskmiselt 4300 krooni

Jah, see jutt on õige, kuid jul­gen öel­da, et ai­nult osa­li­selt. Ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­se eks­per­did, seal­hul­gas po­lii­ti­kauu­rin­gu­te kes­ku­se Pra­xi­s en­da analüüti­kud, ei ole te­ge­li­kult soo­vi­ta­nud ra­vi­kind­lus­tu­se maks­mist pen­sio­ni­de vä­hen­da­mi­se kau­du. Pen­sio­nid on meil nii­gi ma­da­lad ja pen­sionä­ri­de oht lan­ge­da vae­sus­se (sh kõrge­te ra­vi­mi­ku­lu­de tõttu) on nii­gi Ees­tis vä­ga suur. Ena­mik eks­per­te on hoo­pis soo­vi­ta­nud, et pen­sionä­ri­de eest ta­su­taks ra­vi­kind­lus­tu­se osa hai­ge­kas­sa ee­lar­ves­se muu­dest rii­giee­lar­ve tu­lu­dest – just nii na­gu ta­su­tak­se prae­gu näi­teks töö­tu­te või lap­se­hool­dus­puh­ku­sel ole­va­te va­ne­ma­te eest. Ehk siis: kui pen­sio­ne ka ra­vi­kind­lus­tu­se­ga mak­sus­ta­da, siis se­da ei to­hi te­ha nii, et pen­sio­nid jää­vad 13 prot­sen­ti väik­se­maks.

Pen­sio­ni­de ra­vi­kind­lus­tu­se­ga mak­sus­ta­mi­ne ei ole olu­li­ne niivõrd prae­gu­se ee­lar­vek­rii­si tin­gi­mus­tes, kuivõrd pi­ke­mas pers­pek­tii­vis. Prae­gu maks­tak­se sot­siaal­mak­su vaid li­gi pool­te ini­mes­te pealt, kes on hai­ge­kas­sas kind­lus­ta­tud. Aga rah­vas­tik va­na­neb, töölk­äi­ja­te-pen­sionä­ri­de su­he nih­kub tu­le­vi­kus töö­ta­ja­te kah­juks – ja nii te­ki­vad edaspidi prob­lee­mid mit­te üks­nes pen­sio­ni­de maks­mi­se­ga, vaid ka ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­se­ga. Si­du­des ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­se pen­sionä­ri­de ar­vu või pen­sio­ni­ku­lu­de­ga, on po­lii­ti­ka­ku­jun­da­ja­tel to­pelts­tii­mul te­ge­le­da rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­sest tu­le­ne­va­te prob­lee­mi­de­ga: näi­teks suu­ren­da­da va­ne­maea­lis­te tööhõivet, mõju­ta­da sündi­must või im­por­ti­da võõrtööjõudu.

Jah, ta­su­des rii­giee­lar­vest pen­sionä­ri­de eest ra­ha hai­ge­kas­sa ee­lar­ves­se, tu­leb see­gi ra­ha lei­da mak­su­maks­ja tas­kust. Kuid nii saab ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­se baa­si laien­da­da, tõstes käi­be­mak­su või tu­ba­kaakt­sii­si või mak­sus­ta­des kõrge­malt et­tevõtlus­tu­lu.

Ees­ti prob­leem ei ole sel­les, et pen­sio­nid olek­sid vä­ga suu­red. Kesk­mi­ne pen­sion on pä­rast ap­ril­li­kuist in­dek­see­ri­mist li­gi 4300 kroo­ni. Va­na­du­se alu­sel pen­sio­ni saa­va­te ini­mes­te kesk­mi­ne pen­sion on pi­sut suu­rem, li­gi 4800 kroo­ni. Kuid vä­ga suur osa pen­sionä­re saab vä­ga väi­kest pen­sio­ni – eri­ti töövõime­tus­pen­sio­ni saa­jad, kel­le kesk­mi­ne pen­sion jääb al­la 3000 kroo­ni. See­ga ei ole Ees­ti mu­re see, et pen­sio­nid olek­sid kõrged. Pi­gem on asi sel­les, et ar­ves­ta­des Ees­ti mak­su­koor­must on meil pen­sio­ni saa­jaid vä­ga pal­ju.

Kaotaks sotsiaalmaksu üldse?

Tei­salt: va­na­dus­pen­sionä­rid ei ole­ jäl­le­gi nii keh­vas olu­kor­ras kui näi­teks töö­tud. Kesk­mi­ne pen­sion moo­dus­tab li­gi 76% kesk­mi­sest töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­sest, va­na­dus­pen­sio­ni pu­hul 85%. Ent sa­mal ajal kui töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist maks­tak­se ku­ni ühek­sa kuud, siis va­na­dus­pen­sio­ni maks­mist ei lõpe­ta­ta.

Kui pen­sio­ni­de ra­has­ta­mi­seks muid al­li­kaid ei lei­ta ja pen­sio­ne peab vä­hen­da­ma, siis kind­las­ti ei soo­vi­taks ma se­da te­ha 13%-se vä­hen­da­mi­se teel ra­vi­kind­lus­tus­mak­su ni­me all. Pi­gem võiks kaa­lu­da võima­lust te­ha se­da pen­sio­ni­de tu­lu­mak­sus­ta­mi­se kau­du. Võima­lik on vä­hen­da­da ka pen­sio­ni­de ar­vu­ta­mi­se alu­seks ole­vat aas­ta­hin­net või kär­pi­da töö­ta­va­te pen­sionä­ri­de pen­sio­ni. Eks­per­did on soo­vi­ta­nud ka eri­pen­sio­ni­de kät­te­saa­da­vu­se vä­hen­da­mist – eri­ti ju­hul kui ini­me­ne jät­kab töö­ta­mist. Need soo­vi­tu­sed tä­hen­dak­sid, et vae­se­maid pen­sionä­re mõju­tak­sid kär­ped vä­hem.

Iseküsi­mus on: kui ots­tar­be­kas on pi­ke­malt jät­ka­ta nii kil­lus­ta­tud sot­siaal­kind­lus­tussüstee­mi ra­has­ta­mist, na­gu see Ees­tis on? Meil on eral­di sot­siaal­mak­su pen­sio­nio­sa ja ra­vi­kind­lus­tu­se osa. Töö­tu­kas­sas on vir­tuaal­se­tel kon­to­del eral­di tö­öand­ja­te poolt maks­tud töö­tus­kind­lus­tu­se ra­ha ja töö­ta­ja­te poolt maks­tud ra­ha. Plaa­ni­tak­se veel hool­dus­ra­vikind­lus­tust ning tööõnne­tu­se- ja kut­se­hai­gus­kind­lus­tust. Mõel­dav oleks veel ju ka lap­se­va­ne­maks saa­mi­se kind­lus­tus, mil­le ar­velt maks­taks va­ne­mahüvi­tist. Sot­siaal­sek­to­rit ra­has­ta­tak­se na­gu­nii eral­di ka muu­dest mak­su­dest, sh tu­lu- ja tar­bi­mis­mak­su­dest.

Kuid na­gu prae­gu nä­ha, vaa­da­tak­se krii­sio­lu­kor­ras na­gu­nii ko­gu se­da ra­ha koos ja sea­tak­se pii­ran­guid sel­le ka­su­ta­mi­se­le – mee­nu­ta­gem pii­ran­gut hai­ge­kas­sa re­ser­vi­ ka­su­ta­mi­se­le. Ehk võiks loo­bu­da kõigist nen­dest eral­di­seis­va­test tööjõumak­su­dest ja keh­tes­ta­da üks üht­ne tu­lu­maks ning ra­has­ta­da ter­vis­hoi­du, töö­tust ja pen­sio­ne koos muu­de ku­lu­de­ga rii­giee­lar­vest? Siis oleks mak­susüsteem sel­gem ja ad­mi­nist­ree­ri­mi­ne liht­sam. Ja sel­le ase­mel, et vaiel­da igal aas­tal eral­di tu­lu­mak­su ja töö­tus­kind­lus­tus­mak­se mää­ra üle, saak­si­me rää­ki­da liht­salt ava­li­ku sek­to­ri soo­vi­tud suu­ru­sest ja va­ja­li­kust mak­su­ta­se­mest.

Andres Võrk, Praxise analüütik