Uudised

Finantsinspektsioon rõhutas, et pensionifondi vahetamist ei tohiks otsustada vaid senist tootlust uurides, kuna hea tootlus ei ole garantiiks, et fondil ka tulevikus hästi läheb.

Inspektsioon soovitas fondi valides kaaluda enda riskitaluvust. Fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on üldjuhul riskantsemad kui need, mis investeerivad valdavalt võlakirjadesse.

Mida riskantsemad on investeeringud, seda suurem on võimalus saada head tootlust, kuid samas kaasneb ka suurem risk kaotada. Riskantsemad aktsiafondid ei sobi lühiajaliseks investeerimiseks, sest nende tootlus võib oluliselt kõikuda.

Fondi vahetamisega kaasnevad ka tasud ning inspektsioon soovitas need kindlasti enne otsuse tegemist üle vaadata.

Lisaks üldjuhul nõutavale teenustasule võetakse osakute ületoomisel vanast fondist uude ühe protsendi suurust tagasivõtmistasu. Klient pääseb sellest vaid siis, kui pensionieani on jäänud alla viie aasta, ning reeglina ka siis, kui fondi vahetades ei muutu fondivalitseja.

Kui aga klient jätab olemasolevad osakud praegusesse fondi alles ning suunab järgmisest aastast maksed uude pensionifondi, ei pea ta maksma osakute tagasivõtmistasu.

II sambasse raha kogujad saavad praegu valida 23 pensionifondi vahel, mida pakuvad kuus fondivalitsejat: Danske Capital ehk Sampo, Ergo, LHV, Nordea, SEB ja Swedbank.

Avalduse pensionifondi vahetamiseks saab esitada kas pangakontoris, netipangas või Pensionikeskuse lehel. Kui klient soovib suunata maksed uude fondi ja vahetada ka vana pensionifondi osakud uue fondi osakute vastu, tuleb tal esitada kaks avaldust.

Fondi vahetamiseks võib pöörduda ükskõik millise teenusepakkuja poole olenemata sellest, millisesse pensionifondi raha kogutakse või kus plaanitakse seda jätkata.

Fondide võrdlemiseks saab kasutada finantsinspektsiooni portaali minuraha.ee tabelit. Fondide tootulusega saab tutvuda Pensionikeskuse kodulehel. Pensionifondide poolaasta aruanded on üleval fondivalitsejate kodulehtedel.

Otsus fondide vahetamise osas tuleb teha 31. oktoobriks. Muudatused jõustuvad uuest aastast.

Järgmisest aastast taastuvad ka kohustusliku kogumispensioni sissemaksed pooles ulatuses, mis tähendab, et inimene maksab ühe protsendi oma palgast ja riik lisab sellele kaks. Need, kes esitasid eelmise aasta lõpus avalduse endapoolse makse jätkamiseks, maksavad endiselt kaks protsenti, millele riik lisab samuti kaks.

Oliver Kahu