Eesti
Filtreeri
100.000nda liituja autasustamine
Pensionikeskus osales infomessil Rahakompass 2002
100 000-s kogumispensioniga liituja on Aivar Felding
Esimesed loositud pensionifondid
100.000 kogumispensioniga liituja saab auhinna
Esimestel aastatel võib pensionifond kukkuda
Alternatiivsetest pensionisammastest

Alternatiivsetest pensionisammastest

23.09.02 Eesti Päevaleht

Tehke lapsi, siis pole pensioni pärast muretseda vaja, räägitakse sageli. Õige, kuid mitte universaalne tõde.

Mõned inimesed ei saagi lapsi. Võibolla ei ole raha, et lapsi kasvatada. Võibolla ei ole lastel raha (ja mis veel hullem soovi) vanemaid ülal pidada. Võibolla on vanematel nii palju eneseuhkust, et mitte laste käest raha vastu võtta. Seega lastele toetumine võib olla hea, kuid kindlasti mitte kõikidele sobiv variant pensionipõlves toime tulekuks.

Viimaste aastate kinnisvara kallinemise valguses kaldutakse maad, maju ja kortereid pühaks lehmaks pidama. Kinnisvaraekspertide sõnul maa hind kindlasti tõuseb. Kui maja on veel mere ääres, siis on hinnatõus väidetavalt sama kindel kui päikesetõus idakaarest. Ma ei võta seisukohta vara kallinemise võimaluste suhtes. Nii võib minna tõepoolest. Kuid juhiksin tähelepanu asjaolule, et maa ostmine ei ole kõigile taskukohane, vaid küllalt väikese seltskonnale avatud paradiis. Isegi kui laenurahaga osta, peab arvestama omafinantseeringuga. Teiste sõnadega – midagi peab olemas olema, et üldse mingit tulemust saada.

Ma ei taha öelda, et kogumispension on ideaalne lahendus pensionieas. Süsteemil on terve rida kitsaskohti ning probleeme (näiteks heidetakse ette pensioni sõltuvust inflatsioonist). Siiski, vaatamata probleemidele, kogumispensionisüsteem toimib ning on universaalne: Maksed on seotud protsendina palgast ning on regulaarsed. Kui inimene saab vähe palka, siis tema maksed on väikesed ning samuti on väike tema tulevane pension. Kui inimene saab palju palka, siis on tal ka suuremad maksed ning pension suurem.

Kedagi ei diskrimineerita: pensionifondidesse saavad investeerida kõik, kellel on mingisugune sissetulek ning kes maksavad makse.

Maksetel ei ole miinimumi. Kui palk on 500 krooni kuus, siis loobub inimene iga kuu 7 kroonist ja 40 sendist ning saab oma nimele pensionifondi 30 krooni. Kuigi väike, on see summa ikkagi olemas ning omanikul on vähemalt midagi ära tehtud oma pensionipõlve parandamiseks. Huvitav, kas üldse on alternatiivi, mida 7,4 krooni eest endale lubada saab?

Pensioni saab koguma hakata ka see, kellel ei ole üldse varandust hinge taga. Kogumispension ei eelda ühekordset alginvesteeringut nagu näiteks kinnisvara.
Pensioni kogujal ei pea olema investeerimisalaseid teadmisi. Raha kasvatavad selleks loa saanud fondihaldurid. Fondi saab kord aastas muuta – samuti saab kogunenud pensioniraha üle tõsta ühest fondist teise.

Robert Kitt
majandus-teaduste magister, LHV partner