Äkiliste kogumispensionifondide juhid eelistavad aktsiatele fonde
Äkiliste kogumispensionifondide juhid eelistavad ise üksikute aktsiate valimise asemel paigutada raha tuntud aktsiafondidesse või indeksaktsiatesse.
Äkilised kogumispensioni- ehk teise samba pensionifondid on oma tingimustes märkinud, et paigutavad 50 protsenti rahast hoolikalt valitud ettevõtete aktsiatesse. Kuuest Eesti pankade hallatavast nn äkilistest kogumispensioni fondist on varad kümne suurema investeeringu seas otse aktsiatesse paigutanud vaid kaks – Ühispanga Pensionifond Progressiivne ja Sampo Pension 50.
Ühispanga Pensionifond Progressiivne on ostnud 24 miljoni krooni eest Vene firma Rengaz Holdingsi ja 19 miljoni krooni eest Leedu suurima telekomifirma Lietuvos Telekomase aktsiaid.
Sampo Pension 50 fondijuht on julgenud panustada ka üksikutele aktsiatele. Fondijuht Aari Stalde on kümne suurema investeeringu seas ostnud 16,4 miljoni krooni eest Ungari suurima panga OTP aktsiaid. Samuti Tðehhi Komercni Banka aktsiaid, mis on Tšehhis suurim firmaklientide valdkonnas. Neid on Sampo pensionifondis 13,7 miljoni krooni eest.
“Indeksaktsiatesse investeerimine on kogu aeg olnud meie strateegia, sest me ei taha võtta üksikute aktsiate riski,” ütles LHV Aktsiapensionifondi juht Tõnno Vähk. Selleks, et riski minimaalseks viia, peaks fondis olema 40–50 aktsiat. Konkureerivad pensionifondid on võtnud fondi kolm-neli aktsiat ja see on Vähi sõnul liiga riskantne. “Strateegia on end seni õigustanud, sest oma globaalselt hajutatud portfelliga oleme suutnud sel aastal kõiki teisi lüüa hoolimata Ida-Euroopa ja Venemaa turgude marulisest kasvust,” ütles Vähk. Suurima panuse ehk viis protsenti fondi varast, mis on viis miljonit krooni, on LHV paigutanud Rootsi varahaldusfirma East Capitali Venemaa aktsiafondi. “Peame seda fondi parimaks Venemaal tegutsevaks,” ütles ta.
Ühispanga Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson märkis, et Ühispanga fondide tänased portfellid kajastavadki nende jaoks huvitavamaid investeeringuid. “Meil on plaanis jätkata investeerimist globaalses kontekstis ning aktiivselt Kesk- ja Ida-Euroopa suunal.” Kuna investeeritakse pikaajaliselt, on portfellide investeeringud suures osas püsivad.
Stalde Sampo Pangast möönis, et pensioni teise samba varade investeerimisel on üheks kriteeriumiks globaalne hajutatus ja fondi tingimustes kehtestatud piirangute järgimine.
Globaalne hajutatus tähendab investeerimist nii arenenud turgudele, näiteks USA, Jaapan ja Lääne-Euroopa, kui ka arenevatele turgudele – Kesk- ja Ida-Euroopa, Aasia, Venemaa ja Ladina-Ameerika.
“Eesmärk on leida nii täna kui ka tulevikus atraktiivseid investeerimisobjekte üle kogu ilmaruumi,” ütles Stalde. “Me ei ole rohutirtsud, kes liiguks piirkonnast piirkonda kogu oma fondi varaga. Me investeerime erinevatesse piirkondadesse selleks, et sinna jääda ja sellega koos kasvada,” ütles Stalde.
Annika Matson
Valisin riskantsema pensionifondi
Võinuks valida ka mõne teise fondi, aga kuna ta on pika aja peale, siis võib ju natuke riskida ja valida pensionifondi, mis paigutab kuni 50 protsenti varadest aktsiatesse. Valiku fondi kasuks, kus pool on investeeritud aktsiatesse, tegin teatavast riskisoovist, selline on pensionifondidest ka kõige ägedam.
Jälgin oma teise samba osakute seisu üsna tihti. Nii sageli, kui fondiosakute kohta uudiseid avaldatakse, siis ma neid ka märkan.
Kolmanda samba pensionifondiga liitusin juba siis, kui see rakendus. Tundub igal juhul mõistlik, et minuealised inimesed panustavad ise oma pensionisse.
Evelyn Sepp
Riigikogu liige
