Uudised

Rahandusminister Aivar Sõerd ütles täna Riigikogus 2006. aasta lisaeelarve esimesel lugemisel, et lisaeelarve koostamiseks on andnud võimaluse kiire majanduskasv, hea eelarvetulude laekumine ja mõistlik rahanduspoliitika.Lisaeelarve tulude maht on 5,517 miljardit ja kulude maht 5,239 miljardit krooni. Lisaeelarve tuludest enamuse (5,137 miljardit) moodustavad maksulised tulud, millest omakorda suurema osa annavad käibemaksu (3,204 miljardit) ja sotsiaalmaksu (1,355 miljardit) oodatust parem laekumine. Mittemaksulisi tulusid on lisaeelarves kokku 380,2 miljonit krooni. “Enam kui kolmandiku lisaeelarve mahust, ligi kaks miljardit krooni, suuname pensionireservi. Samuti läheb pensionisüsteemi kindlustamiseks eelmise aasta eelarveülejääk ehk 1,8 miljardit krooni,” ütles Aivar Sõerd Riigikogus. “Need on olulised ja tulevikku vaatavad sammud. Riikliku pensionikindlustussüsteemi vähene jätkusuutlikkus on paljude Euroopa Liidu uute ja vanade liikmesriikide jaoks tõsine probleem.

Meie peame suutma neid riske ette näha, et tulevikus probleeme vältida. ”Ministri sõnul kajastab lisaeelarve neid investeeringuid ja muid kiireloomulisi kulutusi, millega pole mõistlik oodata järgmise aastani. “Näiteks saame planeeritust kiiremini parandada sisejulgeoleku valdkonnas töötavate inimeste olukorda. Kokku suuname valdkonna palgatõusuks 65,5 miljonit krooni, sellest 30 miljonit politseinikele, 16 miljonit päästetöötajatele, 10 miljonit vanglaametnikele ning 9,5 miljonit maksu- ja tolliameti töötajatele,” ütles Sõerd.Ka lubab lisaeelarve kiirendatud korras alustada operatiivraadioside võrgu rajamisega päästeteenistuste ja kaitseväe tarbeks ning panustada merereostuse tõrjevahendite soetamisse. Biomeetriliste passide väljatöötamise projekti alustamiseks läheb lisaeelarvest125 miljonit krooni. Edasilükkamatute investeeringutena kajastab eelarve 160 miljonit Tallinna tudengikodude renoveerimiseks, samuti 115 miljonit krooni Muusikaakadeemia ja Mereakadeemia hoonete ehituseks.

2006. aasta lisaeelarvest saavad esimese rahasüsti rahvusringhäälingu digitaliseerimisprojekt 20 miljoni krooniga ja Tartu-Tallinn maantee ehitus 224 miljoni krooniga. Märkimisväärne osa lisaeelarvest kulub tervishoiule – Haigekassa saab lisaeelarvest täiendavad 529 miljonit krooni; HIVi ja AIDSi ravimite soetamiseks eraldatakse 30 miljonit krooni, gripipandeemiaks valmisoleku suurendamiseks 31 miljonit ja ravikindlustuseta inimeste raviks lisaks 10 miljonit krooni. Riigi hoolekandeasutuste renoveerimiseks on lisaeelarvest ette nähtud 28 miljonit krooni ning erivajadustega inimeste reahabilitatsioonikuludeks 16 miljonit krooni.Lisaeelarve kaudu rahastatakse mitmete saatkondade renoveerimist või soetamist. Suurima toetuse lisaeelarvest saab Londoni saatkond – 160 miljonit krooni. 35 miljonit krooni lisaraha saavad saatkonnad Budapestis ja Pekingis, Brüsselis ostetakse Eesti alalise esinduse residents, milleks kulutame samuti 35 miljonit krooni. Pihkvasse konsulaadihoone ostmiseks ja renoveerimiseks läheb 16 miljonit krooni.

Lisainfo:

Annikky Lamp
Rahandusministeerium
Kommunikatsiooniosakond
Tel. 611 3577
Mob. 52 97656
E-mail: Annikky.Lamp@fin.ee