Eesti
Filtreeri
Kristjan Tamla: igale fondile on vaja konkreetsemaid investeerimisstrateegiaid
Pensionifondi saab tulevikus vahetada kuni neli korda aastas
Pärast 240 päevast pausi hakkas II pensionisambasse taas raha voolama
II samba pensionifondid: Fondid suhtuvad aktsiatesse ettevaatlikult
Pangad lubavad olla pensionirahaga konservatiivsemad
Nordea pank sai endale Eesti jõukamad pensionikogujad
II samba jätkajaist 80%-l progressiivne strateegia

Aasta tegu: Pensioni II sammas

13.12.02 Postimees

Kogumispensioni fondidega 208 830 liitunut on tunnistuseks eestlaste usu kasvust riigi ja selle rahasüsteemi püsimisse veel mitmekümne aasta jooksul. Seega saatis aasta teo korda eesti rahvas ise.

Mart Siimanni valitsuse 1997. aastal loodud sotsiaalkindlustuse reformi komisjoni väljapakutud teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni idee vormiti eelmise aasta septembris sotsiaalminister Eiki Nestori eestvedamisel seaduseks. Sellega andis riik mõista, et pole suuteline pikemas perspektiivis tagama maksumaksjatele inimväärset pensioni ehk rahvas peab ka ise hakkama raha säästmisele mõtlema.

Aegamisi kulgenud pensionireform sai tänavu oktoobris sisse enneolematu hoo, kui kümned tuhanded inimesed otsustasid hakata investeerimisfondidesse vanaduspäeviks raha koguma. Pankade ja investeerimisfondide silmapaisva kihutustöö tulemusena võis septembris-oktoobris täheldada suisa pensionimaaniat. Rahakogumise plusse ja miinuseid arutati hasartselt väga erinevates seltskondades.

Reformi suurest mõjust annab tunnistust sadadest miljonitest miljardite kroonideni paisuv auk riigieelarves. Aga juhul, kui riik lähemail aastakümneil tulevikule ei mõtleks ja seda kulu ei teeks, oleksime mõne aja pärast veelgi suurema probleemi ees. Maksumaksjate arv jääb pensionäridele alla ning pensionimakseteks ei jätkuks lihtsalt raha.

Aivar Reinap