Eesti
Filtreeri
Pensionifondide rämpsinvesteering
Võlakirjamull
Rüütmanni rämpsvõlakirju on ostnud Hansapanga, SEB ja Sampo pensionifondid
Pensionifondide reklaamile pannakse päitsed pähe
Robert Kitt: pensionisammaste uuring jätab rida kulusid arvestamata
Eestlane maksab kõrgeimat pensionifondi valitsemistasu
Pensionäri leivakoorik tõotab pisut paksemaks muutuda

3 aasta tootlus muljetavaldav

26.08.05 Äripäev

Kuna teise samba pensionifondid said hiljuti kolmeaastaseks, on pensionifondid hakanud viimase kuu jooksul avaldama Äripäevas ka fondide kolme aasta tootlusi.

Aasta baasile ümberviiduna kõigub fondide tootlus 3,1% (Sampo Pension Intress) ja 11,9% (Hansa Pensionifond K3) vahel. Üldiselt võib täheldada, et mida enam on fond aktsiatele orienteeritud, seda paremini on tal ka läinud.

Ehkki hetkel on viieteistkümne pensionifondi hulgas koguni neli fondi, mille viimase kolme aasta tootlus ületab 10%, ei saa seda jätkusuutlikuks pidada. Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudel, kust fondid suure osa tulust teenivad, on viimastel aastatel läinud lihtsalt väga hästi. Raske on uskuda, et fondid suudavad ka edaspidi niivõrd häid investeerimisvõimalusi leida. Juhul, kui mõnel fondil õnnestuks tõesti 10protsendist aastatootlust hoida, suudaks ta investori vara 30 aastaga kasvatada 17 korda.

Edetabeli aluseks on võetud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2 + 4% brutopalgast).

Raha fondi laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 16. august).

Samas on arvestatud fondiosakute välja­laske- ja tagasivõtmistasusid, mistõttu on veidi kehvemas seisus suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid.