Uudised

Teisest sambast on palju räägitud ja infot tundub olevat piisavalt, kuid ikka küsitakse ühtesid ja samu küsimusi: mis kasu ma sellest saan? Kas riiklikust pensionist ei piisa?

Mis aga on eriti kriitiline – paljud 1957.-1961. aastal sündinud ei tea, et neil on käesoleval aastal kogumispensioni lepingu sõlmimiseks viimane võimalus! Kindlasti on just nendel põhjust leida veidi aega ja mõtelda selgeks kogumispensioniga liitumine.

Lihtsad tõed

Kogumispensioni suurus sõltub kolmest asjast: palga suurus, liituja vanus ja pensionifondi tootlus. Mida suurem on palk, mida pikem on kogumisperiood ja mida kõrgem on fondi tootlus, seda rohkem pensionivara koguneb II sambaga liitujale.

Samas on jooksvalt finantseeritavas I sambas suhteliselt ebaselge sissetuleku, kogumisperioodi ja (majandus)kasvu suhe tulevase pensionäri jaoks. Täna on küll pensionikassas ülejäägid, kuid kas ka paarikümne aasta pärast, kui enamik tänaseid töötajaid pensionile läheb?

Kogumispensioni puhul säästab töötaja iga kuu kaks protsenti oma brutopalgast personaalsele pensionikontole, millele riik lisab neli protsenti sotsiaalmaksu arvelt. Sellest kujuneb kuueprotsendiline igakuine kogumispensioni makse, mis investeeritakse töötaja valitud pensionifondi.

Erinevalt paljudest teistest rahakogumise võimalustest säästab inimene kättesaadavast palgast neli korda vähem kui tema pensionikontole kasvama läheb. Kuidas neli korda? See kujuneb seosest – netopalk võrrelduna sotsiaalmaksust ja brutopalgast koguneva kuueprotsendilise summaga.

Näiteks kui teie brutopalk on 5000, oleks teie kogumispensioni makse kuus 300 krooni. Sellest 300 kroonist maksate oma taskust vaid 74 krooni (2% brutopalgast on 100 krooni, aga teie saaksite sellest kätte 74 krooni, kuna sellelt arvestatakse maha ka tulumaks)! Ülejäänud 200 krooni ju teie isiklikku sissetulekut ei vähenda. Ja kui te nüüd jagate 300 krooni 74 krooniga, siis saategi, et teie kontole koguneb 4 korda rohkem, kui teie reaalselt panustate!

Investeerimine

Teie kogumispensionifondi kogunev vara investeeritakse vastavalt kogumispensioni- ning investeerimisfondide seadusele.

Fondid saavad investeerida vaid distsiplineeritud investeerimisreeglite alusel. Nii varad kui ka nende investeerimisest saadav tulu kuulub nende varade omanikule ehk teile. Fondid suudavad aga pikemas perspektiivis ühe vähese võimalusena kõikidest teistest pensioniks kogumise meetoditest inflatsiooni ületada.

Paljud jõukamad inimesed ütlevad, et mis seal ikka penisoniks koguda – ostan kinnisvara ja olengi oma tulevikumured lahendanud. Iseenesest on kinnisvarasse investeerimine igati tervitatav ja eriti juhul, kui tegemist on isikliku elamispinnaga. Aga, ega te ometi maja või korterit maha ei müü, kui pensionile lähete?

Pensionil on oluline stabiilne igakuine rahavoog, mida kogumispensioni puhul kindlustusseltsid annuiteedina maksma hakkavad. Kas aga ka väljarenditud kinnisvarast õnnestub pikaajaliselt stabiilset sissetulekut saada, see on iseküsimus.

Kinnisvara sobib kindlasti jõukamate inimeste investeerimisportfelli pikemas perspektiivis, kuid kindlasti mitte ainsa sissetulekuallikana.

Ja küsimus, mis mind on alati imestama pannud – kui te jõuate kinnisvara soetada või eluasemelaenu tasuda, kuidas te siis ei jõua veel vaid 1,5% oma sissetulekust säästa, et 6% pensionifondi koguda?

Täna, kus on selge ka Eesti Euroopa Liiduga liitumine, on see teie jaoks ainult lisaväärtus – see tagab teie pensioniraha tuleviku ja kasvu pikemas perspektiivis.

On ju selge, et Eesti ja teiste tulevaste liikmesriikide majandus üritab ca 15 aastaga Euroopa Liidu tasemele järele jõuda ja ka teie pensioniraha saab sellest kasvust osa.

Lisaks on meil peale töökohustuste ka vastutus oma lähedaste ees. Riiklikku pensionikindlustuse makseks kogunevat summat ei saa pärandada – küll aga jääb õnnetuse korral lähedastele II samba pensionivara. Täna võib see tunduda vaid tühise faktina, aga raskel hetkel võib see teie perekonnale saada rasket olukorda lahendavaks asjaoluks.

Kasu tulevikuks

Tänaseks on kogumispensioniga liitunud üle 310 000 inimese ehk üle poole Eesti hõivatud elanikkonnast. See on kindlasti teadlikum grupp elanikkonnast, kes on teinud enda jaoks kasuliku otsuse.

Aeg töötab ka teie kasuks – mida varem alustate, seda suurema summa jõuate koguda. Sel aastal saate liituda kuni 31. oktoobrini ning teie pensioniraha hakkab kogunema 2004. aastal.

Liitumine kogumispensioniga on majanduslikult põhjendatud kõigi jaoks, kel käesoleval aastal on võimalik liituda.

Kasu ei ole mitte selles, et pank saab liituja näol linnukese kirja. Kasu on inimese enda tuleviku kindlustamises.

Priit Põldoja,
investeerimisekspert